Eesti elektrivarustuse võtit hoiab Vene energiakompanii
Akadeemik Anto Raukase väitel on Eesti energiasüsteem HEJ tammi avamisega kergesti haavatav. Tema sõnul tarvitseb veetasemel langeda 25-meetriselt normaaltasemelt alla 24 meetri ja ohtu satub nii Balti kui ka Eesti elektrijaama jahutussüsteem.
Kuu aja eest oli teema kõne all ka riigikogu väliskomisjonis, kus Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk juhtis tähelepanu, et lüüside kontrollseadmed on Venemaa poolel. Narva veehoidla vesi on meie elektrijaamadele elulise tähtsusega, sest sellega täidetakse jaamakatlaid ja jahutatakse turbiiniagregaatides ringlevat auru. Samuti kasutatakse sealset vett Narva kütmiseks.
Eesti tammiosa rendiplaan
Akadeemik Raukase väitel on sõltuvalt tarbimisest Narva veehoidla tase kõikunud kuni 1,2 meetrit. Balti elektrijaama juhataja Aksel Ers nimetab sellist väidet valeks, sest tegelik kõikumine on viimase kuue kuu andmete põhjal 0,3 meetrit. Tema sõnul jälgib nii Eesti kui ka Vene pool hoidla veetaset sõltumatute monitooringusüsteemidega ja järsemate muudatuste puhul esitavad kiire järelepäringu.
Narva elektrijaamade pressiesindaja Karina Miksjuk lisas, et veetasemega mängimiseks pole kummalgi poolel vajadust. “Narva veehoidla on vajalik mõlema poole elektrijaamade tööks.”
Aksel Ersi sõnul reguleerib veehoidla kasutust nelikümmend aastat tagasi kinnitatud eeskiri, mis arvestab ka Balti ja Eesti elektrijaama huve. Veetaseme reguleerija on Narva HEJ.
Ersi sõnul on nad siiski mustale stsenaariumile mõelnud. “Narva elektrijaamade kriisiplaanis on nähtud ette vastav olukord, kuid selle sisu kui strateegilist infot ei saa avaldada,” märkis ta.
Praegune Eesti-Vene majanduspiir poolitab HEJ tammi 11 lüüsi – 5,5 lüüsi on Eesti ja sama palju Vene poolel. Kogu tehnilise töö lüüside hooldamisel teeb ära Venemaa pool.
2002. aasta veebruaris soovis Eesti Energia anda Eesti tammiosa ja selle muldrajatise (kokku 3,7 hektarit) hoonestusõiguse 50 aastaks Narva HEJ-d haldavale Venemaa firmale Lenenergole.
Rendiplaanile astusid vastu Eesti alternatiivenergeetika arenduskoda ja AS Narva Vesi, kelle sõnul õnnestus asjale viimasel hetkel käsi vahele saada. Hoonestusõiguse andmine oleks andnud Lenenergole õiguse teha oma jõududega tammi Eesti poolel hooldus- ja rekonstrueerimistöid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on võtnud Narva tammi küsimuse oma tänavusse tööplaani. “See tähendab, et teeme kõik vajalikud toimingud alates maamõõtmisest,” sõnas ministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Riina Aasa.
Kümmekond aastat tegutsenud Eesti-Vene piiriveekogude kasutamise komisjon sai viimati kokku läinud aasta novembris Tallinnas. Muu hulgas pidasid Eesti Energia ja Lenenergo toona konsultatsioone tammi ohutu kasutamise küsimuses.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul on Narva veehoidla kasutuseeskiri praegu staadiumis, kus Venemaa eksperdid peavad andma hinnangu Eesti ettepanekutele ja muudatustele. “See vastus pidi kokkuleppe kohaselt meieni jõudma selle aasta esimestel kuudel, loodetavasti ta aprillis kohale ka jõuab,” sõnas Liiv.
Piirilepingu viibimine ei sega
Tema sõnul pole Eesti–Vene piirilepingu viibimine ühiskomisjoni tööd pärssinud, sest tegeldakse kogu vesikonna probleemidega vaatamata sellele, kummal pool objektid asuvad. “Veevarude töörühm peab kogunema suvekuudel,” ütles Liiv.
2001. aastal teatas Eesti taastuvenergeetika nõukogu valitsusele, et suurem osa Eestile kuuluvast hüdroenergeetika varust on poliitilistel põhjustel vaid teoreetiline, sest seda ei saa riikidevaheliste lepete puudumise tõttu kasutada.
1955. aastal tööd alustanud Narva HEJ koguvõimsus on 125 MW. Praegu töötab jaam täisvõimsusel siiski harva. Jaam peab tagama tarbimise muutusest tingitud sageduskõikumiste tasandamise Loode-Venemaa ühises energiasüsteemis, millega on ühendatud ka Eesti. Samuti on Narva HEJ automaatselt valmis ühendama lahti kõik teised tarbijad ja lülituma otseühendusele Sosnovõi Boris asuva Leningradi tuumaelektrijaamaga, et toita selle seadmeid avariiolukorras.
Kasutamata ressurss
Eesti hüdroenergeetikute silmis on Narva jõel veel üks oluline kasutamata ressurss – keskjooksul asuv Omuti kärestike jõuaste.
Kärestike võimsus on erinevate hinnangute põhjal 15–30 MW.
Kuu aja pärast katsetab OÜ FTT Technologies Omuti kärestikes uudset, veealust turbiini, mis ei sega kalu ega tekita muid keskkonnaohte.
Edukate katsetuste korral on firmal tulevikus kavas paigaldada sinna kokku kuni kümme turbiini koguvõimsusega 500 kW.
Aprilli alguses teatas Saksa kontserni Energie Team tütarettevõte, Narvas registreeritud OÜ Teko, et kavatseb Narva jõe kuiva sängi hüdroelektrijaama ehitada.
Firma FTT Technologies juhataja Jaan Jagomägi sõnas, et ka neil oli omal ajal selline plaan.
“Plaan on hea, aga tookord jäi asi segaste maasuhete taha kinni,” ütles Jagomägi.
“Võib-olla on praegustel üritajatel infot, mida teistel pole,” lisas ta. T.M.
Narva HEJ
19. sajandil alanud projekt
Esimene Narva jõe elektrijaama projekt valmis 1889. a. Eesmärk oli Peterburi varustamine ja plaanitud võimsus 24 MW.
1940. aastal võtsid asja üle nõukogude energeetikud.
1950. aastal algas ehitus.
1955. aastal saavutas jaam oma ehitusliku võimsuse 140 MW (töövõimsus 125 MW).
Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon poolitab tammi täpselt keskelt.
