Tallinna väravad meelitavad kurikaelu nagu meepott kärbseid

Pealinna kolmest suuremast väravast on kõige kriminogeensem sadamapiirkond.

Tallinna saabujaid tervitavad linna “väravad” eristuvad ülejäänud linnast selgelt kõrgema kuritegevuse tasemega.

Suurim oht kurjategija ohvriks langeda on reisisadama piirkonnas, seal registreeriti eelmisel aastal 399 üldkuritegu ehk tinglikult üle ühe kuriteo päevas. Balti jaama ümbruses registreeriti kuritegusid 290 ning bussijaama juures 88. 2003. aasta samad näitajad olid 366, 273 ja 89.

Kuritegevusel on otsene seos rahva arvuga. Inimeste suurem kontsentratsioon loob kurjategijatele soodsamaid võimalusi ja on näiteks varguste puhul märksa ahvatlevam. Kui kesklinnas on taskuvarguste arv kasvanud 26%, siis ainuüksi Soomest pärit turistide arv on kasvanud 30%.

Rohkem inimesi tähendab rohkem tööd nii pättidele kui ka politseile. Kesklinna politsei-osakonna kriminaaltalituse ülemkomissari Juhan Ojasoo sõnul erineb sadama piirkond mingil määral kaubanduskeskustest ja teistest rahvarohketest kohtadest. Põhiprobleemideks nimetas ta taskuvargusi ja mustlaste tegevust ning tõi esile veel vargused autodest, narkomaanid ja piraattaksod. Bussijaama statistikat ei pidanud ülemkomissar märkimisväärseks. “Seal on rahulik, kuna ka turvafirma hoiab ümbrusel silma peal.”

Balti jaam sadamast ohutum

Ojasuu ei usu, et välismaalased jätavad varguse korral hulgaliselt avaldusi tegemata ja tegelikult võib kuritegusid olla hoopis rohkem.

Tavaliselt on turistidel kõik, seahulgas ka sularaha kindlustatud ning kahju hüvitamiseks tuleb avaldus kirjutada. Seda tehakse nii siin kui ka oma kodumaal. Politsei püüab saada Soome meedia kaudu kontakti põhjanaabritega, et kuritegusid võimalikult varases staadiumis ära hoida.

Taskuvarguste avastamine on keeruline, kuna vargad tuleb teolt tabada. Selleta on kuriteo tõendamine raske. Sel nädalal tabati sadamas tegutsemas kaks taskuvarast.

Juhtivkonstaabel Uudo Sepa Põhja politseiosakonnast ütles, et Balti jaamas ei ole kuritegevust väga palju, kuid selle vahetus läheduses on olukord natuke kehvem.

Võrreldes paari aasta taguse ajaga on seis tema sõnul siiski paremaks muutunud. “Võrreldes teiste Põhja-Tallinna piirkondadega on sealne kuritegevuse tase kõrgem. Balti jaama ümbrus on suur liikluse sõlmpunkt: inimesed tulevad trammi peale, trammi pealt trolli peale, rongid ja bussid sõidavad, samas on turg ning tipptundidel ka suur rahvamass. Kus aga on suurem rahvamass, seal on ka kurjad kohe platsis,” rääkis Sepa.

Valmiva Balti jaama hoonega seoses loodetakse kuritegevust pidurdada. “Kui uus kompleks valmis saab, siis suurendatakse turvalisust ka väljaspool. Loodame, et rohkem jälgitakse ka tunnelit, bussipeatusi ja turgu.”

Praegu pöörab politseiosakond suuremat tähelepanu ühistranspordile, suunates operatsioonide käigus patrulle just ühissõidukitesse ja peatustesse. Samuti on tugevdatud tähelepanu all Balti jaama ümbruses olevad ühissõidukite peatused. Eelmisel nädalal peeti operatsiooni käigus kinni 14 õigusrikkujat, järgmine operatsioon tuleb juba sel nädalal.

Kes on tavaliselt varguseohvrid

•• 1••

Kokkuhoidlik pensionär, kes tuleb turistina põhiliselt odavat kaupa otsima ja ostma, oli ja on põhiline ohver teel sadamast südalinna või tagasi, kui ta võtab selle lühikese retke ette jalgsi ning püüab odavalt maalt veelgi odavamalt enese teadmata halba kaupa osta. Neid on üsna lihtne peatada näiteks müügi ettekäändel või kellaaega küsides.

•• 2••

Lõbupüüdja – meesturist, kes tuleb Tallinna eelkõige odavalt restoranides pidutsema või lõbutüdrukutega hullama ning kulutab restoranides tuhandeid kroone, aga kellel joobnult oma hotelli (enamasti odavama klassiga Metropoli, Reval Expressi või Centrali) minnes hakkab kahju vähem kui sajast kroonist taksorahast.

Joobes, pealegi veel keskmises või raskes joobes turist, kes liigub üksi või koos mõne omasugusega ja kellest paistab välja, et tal võiks olla kenake hulk raha, on hilisõhtustele taskuvarastele ja röövlitele tõeline maiuspala.

•• 3••

Muidu hoolimatu mees või naine –

tema ei näi hoolivat oma asjadest, vaid kannab näiteks oma lahtist käekotti seljal, sageli nii, et rõõmsalt vastusärav rahakott või mobiiltelefon on juba kaugelt näha. Tihti paneb niisugune inimene oma pintsaku, jope või käekoti kohvikus või restoranis kogu varaga tooli seljatoele rippuma ning asub sõbra või sõbrannaga ennastunustavalt vestlema või jooke-sööke nautima.

Vargal pole sugugi keeruline säärasest ripakile jäetud kotist-pintsakust-jopest rahakott või mobiiltelefon välja võtta ja sellega minema jalutada.

Allikas: www.pol.ee