Eva Eensaar ja Maria Peterson - Luuleklassikud lauludesse
Pärast seda kirjutas Maria ühe laulu ja palus oma sõbrannal Eva Eensaarel sellele viis teha. Hiljem, EHI teatriõppesse sisseastumiskatseid tehes laulsid tüdrukud enda tehtud laule, ning head vastukaja saades otsustasid laulmisega jätkata. Kevadest alates oma lauludega Eestimaal ringi rännanud sõbrannad jõudsid eelmisel nädalal ka plaadi väljaandmiseni.
“Me käisime Evaga ühes koolis ja Vanalinna Muusikamajas laulmas,” sõnab Peterson. “Kuulasime ainult klassikalist muusikat ja laulsime kõiki aariaid peast kaasa. Kes Pikal tänaval elas, võis olla üsna häiritud, sest laulsime pidevalt ka endise KGB maja ees, enne kui kumbki oma koju läks.”
Kord sattusid sõbrannad Muusikamajas keskkooliõpilastena pärast laulutundi vaatama EHI üliõpilaste Tšehhovi läbimängu , kus oli õpetajaks Juhan Viiding, keda mõlemad Maria isa, Lembit Petersoni kaudu tundsid.
“Ta tuli meie juurde ja palus oma tekstidele laule teha,” meenutab Peterson. “Võtsime sellest mõttest kinni. Tema lahkumine leidis aset samal kevadel ja see oli minu jaoks väga valus. Siis sündiski esimene laul. Samas ei saa märkimata jätta ka minu isa Lembit Petersoni mõju, kes mulle lapsepõlves une eel omakirjutatud laule laulis. Ja mis tihtipeale sai ainukeseks põhjuseks, miks ma voodisse ronisin.”
Petersoni ja Eensaare kontserdid on publik väga hästi vastu võtnud.
Teistmoodi asi
“Esinedes on tekkinud selgeid mõtteid, miks me seda kõike üldse teeme,” lisab Peterson. “Kui tagasi vaadata, siis oleme nagu kogu aeg kelgul istunud ja keegi on meid vedanud kontserte andma ja plaati tegema.
Meil ei olnud seda äratundmist, et see võiks olla kellelegi vajalik. Nüüd tänu inimeste positiivsele tagasisidele oleme aru saanud, et sellist teistmoodi asja on ka vaja.”
Eva Eensaar lisab, et lugude valikul on nad lähtunud sellest, kas üks või teine luuletus midagi ütleb.
Seni kuuluvad nende töödeldud autorite ringi teiste seas Ernst Enno, Juhan Viiding, Artur Alliksaar, Fernando Pessoa, August Sang, Uku Masing ja Heiti Talvik.
“Oluline on eelkõige tekst – kõik muu peaks aitama seda edasi anda,” ütleb Eensaar. “Ma ei oskagi öelda, kuidas see väljastpoolt paistab. Aga mul endal tekitavad need laulud hea tunde ja teevad rõõmsaks.
Kontserditegevus on selles mõttes õnnestunud, et alati on olnud hea publikuga koos oluliste asjade üle mõelda. See on kingitus endale ja seda on hea jagada. Tundub, et sellist ajavõtmist mingite asjade jälgimiseks-vaatamiseks ja rahunemiseks on väga vaja.”
