Täituri tasu ligi pool trahvist
Peale 2100-kroonise trahvi oli karistusele lisatud ka kohtutäituri töökulud: töötasu, kirjaümbriku ja kirjapaberi soetamise kulu. Kõik see kasvatas summa ligi 3000 kroonini.
Täituri büroost vastati, et politsei on soovinud trahvi sissenõudmist, mida täitur vastavalt seadustele tegigi. “Öeldi, et inimesed avaldavad pidevalt hämmastust, et saavad trahvikohustusest teada alles kohtutäituri vahendusel,” nentis Rait.
Mees pöördus selgituse saamiseks ka politsei poole, kust vastati, et seadus lubab nii teha. “Küsimusele, miks pole väärteoprotokollis kirjas, et inimesele trahvist ei teatata ja ta peab trahvikohustuse ise välja selgitama, vastas politseitöötaja, et ega tema blankette trüki,” lisas Rait.
Väärteoprotokollis on kirjas, mis kuupäevast alates on lahend politseis kättesaadav, samuti õigus esitada vastulauseid ja tutvuda toimikuga. “Kuskil aga pole arusaadavalt kirjas, et kui inimesele määratakse trahv, siis ei teatata talle sellest, vaid tema oma asi on politseis käia ja see välja selgitada,” märkis Rait. “Seda ei öelnud mulle ka politseinik, kes protokolli tegi. Riik eeldab automaatselt, et kõik kodanikud on alatud petturid, kes tahavad trahvide eest kõrvale põigelda.”
Kõik on must-valgel kirjas
Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve ülemkomissar Villu Vane tõdes, et seadust rikkunud inimesed peavad hoolikamalt paberid üle lugema. “Seal on kõik must-valgel kirjas. Asi on lihtsalt selles, et politseinikuga kohtumine on tavaliselt inimese jaoks esmakordne ja ootamatu ning kohapealne jutt ei jää meelde,” ütles ta. “Selliseid lugusid tuleb ette, kuid mitte palju. Palju tõsisem probleem on see, kui esitatakse valeandmeid ja kohtutäitur arestib vale arve. Selliseid juhtumeid on ette tulnud ja sel juhul on tavaliselt kasutatud varastatud juhilube.”
