Norra abiraha takerdus tülidesse
“Ministeerium saatis jaanuari alguses teate edasi mõnele ministeeriumile, teised võimalikud organisatsioonid ja ühendused kuulsid sellest märtsi alguses, kuid märtsi lõpus oli juba tähtaeg. Seega said valitsusasutused kahekuulise eelise,” ütles Mardiste. “Eesti rikkus Norraga kokku lepitud abikasutamisskeemi ning valitsus tõrjus ilmselt riigieelarveaugu täitmise huvides teisi taotlejaid – omavalitsusi, firmasid, vabaühendusi. See ei ole aus käitumine, vaid salatsemine, ning me andsime Norra valitsusele sellest märku.”
Abiprogramm katkestati
Üheksa vabaühendust, teiste seas linnade ning omavalitsuste ühendused, tegid Norrale ühispöördumise, et kogu abiskeem katkestataks, ja said oma tahtmise.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna arengutalituse peaspetsialist Erik Marksoo vastas ühendustele, et finantsmehhanismide kantselei soovitas ministeeriumil peatada projektide valimise, sest taotlused on kogutud avalikku pakkumist korraldamata.
“Vahendite siseriiklikul planeerimisel on protsessi algusest peale lähtutud põhimõttest, et programmide ja toetusskeemide korraldajateks on ministeeriumid ja avatus tagatakse läbi partnerite kaasamise skeemide ettevalmistusprotsessi,” vastas Marksoon vabaühendustele. “Samuti ei pea me otstarbekaks avatud pakkumist programmide ja toetusskeemide vahendusasutustele.”
Aprillis oli vabaühenduste, rahandusministeeriumi ja Norra saatkonna ühiskohtumine. Seal lepiti põhimõtteliselt kokku, et abiskeemi rakendamise läbirääkimisi alustatakse uuesti ning skeem rakendub 2006. aasta algusest.
2004. aastal planeeriti eelarvesse kulusid Euroopa Liidu vahendite arvelt 5,4 miljardit krooni, kuid reaalselt maksti toetuse saajatele välja 2,7 miljardit krooni.
2004. aasta eelarvesse planeeritud tulusid EL-i vahenditest oli 5,6 miljardit krooni, kuid reaalselt laekus Euroopa Liidust Eesti riigieelarvesse 3,1 miljardit krooni.
Struktuurifondide raha saab kasutada ka põhimõttel, et kuni aastani 2006 planeeritud summasid saab välja maksta vastavalt projektide elluviimisele kuni 2008. aasta lõpuni. Eelmisel aastal tehti suhteliselt vähe väljamakseid ja laekus vähem toetusi ka eelarvesse mitmel põhjusel: 2004. aasta eelarvet planeeriti 2003. aasta kevadel, mil kõik asutused olid struktuurifondide rakendamise ettevalmistusega üsna algusjärgus ning reaalne kasutamiskogemus puudus. Suurem summa planeeriti just teadmisega, et vahendeid on võimalik kasutada 2008. aasta lõpuni.
Mitu suuremahulist projekti, nagu maantee-, haiglate jm projekt, on 2004. aastal juba heaks kiidetud, kuid nende elluviimist alustatakse sel aastal. See tähendab ka raha kasutamise alustamist ning EL-i poolt nende kulutuste kompenseerimist riigieelarvesse alles sel aastal.
EAS rahajagamisel edukas
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel läks 2004. aastal suurema osa Euroopa Liidu
struktuurifondide kasutamine üsna hästi, hindas kommunikatsioonijuht Erki Peegel. Näiteks Spinno programmi 60,4 miljonit kasutati täies mahus teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks Eestis, ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programmi 60 miljonist kroonist sõlmiti ettevõtjatega lepinguid mahus 59,4 miljonit krooni, alustavate ettevõtjate stardiprogrammi 28 miljonist sõlmiti lepinguid 27,7 miljoni krooni eest.
Kokkuvõttes tegi EAS 2004. aastal finantseerimislepinguid ligi 80% ulatuses ettenähtud EL-i struktuurivahenditest, mis on arvestades mõnede rakendusmääruste jõustumise edasilükkamist igati hea tulemus. “Lähiaastatel suudaks EAS kindlasti vahendada Eesti ettevõtjatele rohkem EL-i struktuurifondide raha, kui meile eraldatud. Häid projekte on Eesti ettevõtetel õnneks palju,” tõdes Peegel. T.K.
