Magistriõppekohti jääb mõnel erialal üle
Mitmes Eesti ülikoolis valitseb olukord, kus mõnel erialal on magistriõppekohti rohkem kui tõe-näoliselt kandideerijaid, sest sama eriala bakalaureuseõppe lõ-petas tänavu liiga vähe tudengeid.
Näiteks Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) infotehnoloogia teaduskonnas võetakse 3+2 süsteemis vastu arvuti- ja süsteemitehnika ning informaatika erialadele üle 70 magistrandi, ent nende alade bakalaureuseõppe lõpetas vaid napilt üle kahekümne tudengi. Magistriõppekohtade täitmisega tekib raskusi ka tootearenduse ja tootmistehnika ning elektroenergeetika erialal.
Probleeme on ka Eesti põllumajandusülikoolis (EPMÜ) metsanduse erialal, kus mõne nädala eest lõpetas 32 üliõpilast, magistriõppekohti on aga 39.
Kohad täitmata ei jää
Ka Tartu ülikoolis võib mõnel erialal tekkida raskusi magistriõppekohtade täitmisega. Ülikooli tasemeõppetalituse juht Eda Pärnpuu nimetas võimalike erialadena infotehnoloogiat, matemaatikat, füüsikat ja mitut haridus- ja filosoofiateaduskonna eriala. “Defitsiidi probleem võib tekkida nendes teaduskondades, kus puudub või on minimaalne riigieelarveväline vastuvõtt. Kuid usun, et ükski magistriõppekoht ei jää ka tänavu täitmata,” lisas Pärnpuu.
TTÜ õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp märkis, et eelkõige tekibki probleem loodus- ja tehnikateaduste osas. “Kohtade täitmine sõltub sellest, kui suur on varumeeste pink. Kui see on pikk nagu sotsiaalteadustes, siis pole probleemi,” lausus ta. “Kui see on aga lühike nagu reaalaladel, siis muutub asi keeruliseks.”
Kui mõnel erialal jääbki magistrantuuri kandideerijaid vähemaks, kui riigitellimus ette näeb, ei tähenda see Kübarsepa sõnul automaatselt seda, et kõik soovijad ka sisse pääsevad. “Milleks seda testimist bakalaureuse lõpetamise ja magistrisse astumise vahepeal siis üldse teha, kui mitte kinni panna teed nendele, kes pole suutelised magistrantuuris õppima?” küsis Kübarsepp.
TTÜ õppeosakonna juhataja asetäitja Tiit Nirgi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et haridusministeerium andis loa ülejäävatele magistriõppekohtadele vastu võtta ka nelja-aastase bakalaureuseõppe lõpetanuid. “Kuna 4+2 süsteemis on magistrikohti vähe ning doktoriõppesse otsepääs on peaaegu võimatu, siis kõige reaalsem ongi neil minna 3+2 magistriõppesse,” ütles Nirk.
Haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhi Jaan Kõrgessaare sõnul on tegemist üleminekuraskusega, mis esineb vaid sel aastal. “Paraku ei saa kõiki asju ette näha,” lausus Kõrgessaar.
Koolidele ei tähenda tänavune kesine 3+2 süsteemi lõpetajate arv esialgu probleeme, sest kui kolme aasta eest sisse astunud tudengid lõpetavad tuleval aastal, tuleb koolitustellimuseks ettenähtud raha ka siis.
