Kümnes planeet erutas kräkkereid
Läinud kuu viimasel reedel, 29. juulil kell 16 toimus California tehnoloogiainstituudis (Caltech) pressikonverents, kus ajakirjanikele anti teada, et meie päikesesüsteemis on leitud kaks uut objekti. Neist teine avaldas ajakirjandusele suuremat mõju, sest see on kuulutatud uueks planeediks – töönimega 2003UB313. Eelmisel päeval olid Hispaania astronoomid avalikult teatanud veel ühe objekti avastamisest.
Neli aastat otsinguid
Nõnda kujunes päikesesüsteemi 10. planeedi väljakuulutamise lugu üsna dramaatiliseks, ja seda mitte juhuslikult. Mike Brown Caltechist, Chad Trujillo Gemini observatooriumist ja David Rabinowitz Yale’i ülikoolist olid üht Palomari observatooriumi teleskoopi kasutades 2001. aastast alates otsinud eredaid objekte nn Kuiperi vöös. See päikesesüsteemis Neptuuni taga asuv piirkond on asustatud väiksemat sorti taevakehadega, millest Pluuto on tunnistatud planeediks. Kuiperi vöö on omamoodi päikesesüsteemi pööning, kust viimasel ajal siiani märkamata jäänud taevakehi päevavalgele tiritakse.
Otsingute plaan oli lihtne. Igal ööl pildistati kolmel järjestikusel tunnil kindlat osa taevast. Ja siis otsiti sellel pildil liikuvaid objekte. Kauged tähed selle ajaga ei liigu, küll aga nihkuvad – seda küll õige vähe – meist palju lähemal asuvad Kuiperi vöö objektid. Palja silmaga seda liikumist ei näe, kuid võimsad arvutid suudavad pildile jäädvustatud tuhandetest ja tuhandetest punktikestest hea õnne korral mõne veidi-veidi nihkuva üles leida. Enamik neist on teada-tuntud objektid, ent hulka satub ka uusi. Asi on selles, et tuleb otsida õigest kohast.
Nagu kalastaja ei viska õnge külakaevu, nii ei suuna ka planeediotsija oma teleskoopi teada-tuntud paikadesse. Kuhu see suunata, on astronoomi professionaalse kõhutunde otsustada.
Planeedipunktike liigub nii aegselt, et arvutitel kulus poolteist aastat, et see üles leida. Pildid võeti 2003. aastal, arvuti leidis planeedi sealt üles 5. jaanuaril 2005. Mis seal ikka, teadlaste rõõm oli suur. Ent tõeliste teadlastena ei rutanud nad leitut kohe kuulutama. Oli tarvis leida uusi tõendeid, et tegu on ikka tõepoolest objektiga, mis võiks kanda planeedi nime. Oli tarvis mõõta, milline kiirgus sealt lähtub, hinnata selle suurust, koostist. Kui objekti leidmine võttis aega neli aastat, siis pole ju palju veel aastake asja uurida.
Nuuskisid paiga välja
Kuid sündmused arenesid sedapuhku omasoodu. Või õieti – kräkkerisoodu. USA astronoomide kolmik oli kõnelnud teadusseminaril ühest oma teisest leiust. Selle objekti peale sihitud teleskoop aga oli jätnud vabaks logid, kust võis leida, kes objekti avastasid, kust ja millal see leiti. Google’i kaudu sai asja mõne minutiga välja nuhkida. Ja keegi selle välja nuuskinud oligi. Tuli infot ohust, et keegi on suunanud oma teleskoobi samasse piirkonda ja võib uue planeedi avastajaks nimetada iseenda. Nüüd ei jäänud muud üle, kui Caltechis pressikonverents välja kuulutada. Seda kõige ebasobivamal ajal – reede pärastlõunal. Kuid asi ei andnud enam oodata, sest nagu loo alguses vihjatud, olid Hispaania astronoomid eelmisel päeval teatanud ühe objekti leidmisest.
Kes andmed välja nuuskis, pole teada. Ja küllap sellest teada ei saadagi, sest asjal pole enam mõtet. “Vahel ma ei lukusta oma ust. Loodan, et inimesed ei arva, nagu annaks see õiguse tulla ja viia mu kraam,” kommenteeris üks uue taevakeha avastajaid Mike Brown oma koduleheküljel.
Kuid kindlasti teeb õppetund teadlased veel ettevaatlikumaks, mis tähendab, et hiiglaslikke andmebaase hakatakse kiivamalt kaitsma ning üha enam juurdub teadusessegi põhimõte: ise ei jaksa, teistele ka ei anna. Sest keegi ei jaksa neid tohutuid andmemägesid, mis iga hetkega universumist korjatakse, ise läbi ja lõhki töödelda.
Planeet või lihtsalt objekt?
Leitud planeet – kui seda ikka planeediks nimetama hakatakse – tiirleb Päikesest 36 kuni 97 korda kaugemal kui Maa. See on ka kaugeim meie päikesesüsteemi keha, mis eales avastatud. Orbiit on väga välja venitatud, selle poolest sarnaneb ta enim oma lähima naabri Pluutoga. Kuid Pluutost tundub uustulnuk oma 3000-kilomeetrise läbimõõduga isegi veidi suurem olevat. Nõnda on see ka suurim päikesesüsteemist leitud taevakeha pärast Neptuuni avastamist 1846. aastal. Päikese ümber tiiru tegemiseks kulutab 2003UB313 aega 560 aastat.
Nagu Pluutolgi, on uustulnuka pind rikas jäätunud metaanist, kuid kui Pluuto paistab punakas, siis 2003UB313 vaid 30 kraadi üle absoluutse nullkraadi olev pind tundub hallikas. Uus planeet koosneb kivi ja jää segust.
2003UB313 kuulub nn Kuiperi vöösse, kus tiirleb tuhandeid jäiseid taevakehi.
Neile on sageli iseloomulikud hästi piklikud orbiidid, mis on planeetide orbiitide tasandi suhtes kaldu. Ka nüüd leitud suurima Kuiperi vöö objekti teekond ümber Päikese on elliptiline, paarisaja aasta pärast tuleb ta Päikesele lähemale kui Pluuto. Tegelikult kuulub ka Pluuto ise sellessesamasse Kuiperi vöösse ja nüüd on talt võetud suurima staatus.
Kas Pluuto on üldse planeet? “Teaduslikult on üsna lihtne tõestada, et ega ikka päriselt ole,” kommenteerib Tartu observatooriumi direktor Laurits Leedjärv. Päikesesüsteemis on neli Maa-tüüpi planeeti ja neli Jupiteri-tüüpi hiidplaneeti. Pluuto ega teised Kuiperi vöö kehad ei sobi kummagi tüübi alla. “Aga tegelikult pole olemas ühtset teaduslikku planeedi definitsiooni,” jätkab Leedjärv, “ning lisaks teaduslikule küljele tuleks siin arvestada ka ajaloolist ja kultuurilist aspekti. Inimesed on juba 75 aastat harjunud Pluutot planeediks pidama.” Kui eeldada, et kõik vähemalt Pluuto-suurused kehad on planeedid, siis oleks 2003UB313 tõesti kümnes planeet.
2003UB313 avastaja Mike Brown arutleb oma veebilehel, et seda võiks pidada aja- ja kultuurilooliseks planeediks. “Kui 2003UB313 on planeet, siis tuleks ka leppida teadmisega, et uusi planeete võib tulla veel kümnete kaupa,” tunnistab Leedjärv.
“Meil on kaks võimalust,” kirjutab Mike Brown oma koduleheküljel. “Tõmmata Pluutoga joon alla ja öelda, et rohkem planeete pole. Või siis tõmmata joon Pluutoga alla ja öelda, et kõik, mis on sellest suuremad, on planeedid. Minu jaoks on mõistlik vaid teine võimalus.” Browni arvates võib praegune teadlaspõlvkond avastada veel üks-kaks planeeti, mis tema määratlust rahuldavad. Nii et leitud taevakeha on planeet. Kultuuriline planeet, ajalooline planeet.
