Õppetoetuste süsteem on tudengitele segane
Tehnikaülikooli teise aasta geenitehnoloogiatudengit Nelet teeb toetuse maksmise kord nõutuks ja tema arvates peab põhitoetuse saamiseks sel aastal eriti palju pingutama.
“Minu meelest saavad sellel õppeaastal toetusraha liiga vähesed tudengid. Meie kursuselt saavad põhitoetust vaid neli õpilast ja kõigil neil on keskmine hinne 5,0. Seega jääb mulje, et hinne 5 on nii madalaim piir kui ka lagi,” räägib Nele.
Kui mõnes osakonnas on tase tunduvalt kõrgem kui teises ning keskmine hinne kõigil üle nelja, ei tähenda see, et kõik põhitoetust saavad. Samas mõnel teisel erialal võib õppeedukus olla nõrgem ja keskmine hinne pole kellelgi neli, aga pingerea alusel saavad parimad siiski toetust.
Tehnikaülikooli kolmanda õppeaasta tehnilise füüsika eriala õppur Rait leiab, et tänavune õppetoetuste saajate hulk on väiksem kui läinud aastatel. “Osa tudengeist on üsna täbaras olukorras, kuna nad arvestasid toetusega, mida varem on alati saanud.
Kui keegi teine ei toeta, on väga raske tudeng olla. Minu keskmine hinne oli 3,40 ja ma saan toetust. Minu kursuselt üldse saab põhitoetust veel ainult üks tudeng.”
Põhitoetus riigieelarvelistele
Tehnikaülikooli akadeemiline nõustaja Anne Urbla nendib, et nende kool määrab oma tudengitele õppetoetust täpselt nii, kui palju raha tuleb ja kui paljudele on võimalik toetust maksta. “Põhitoetust saavad ainult riigieelarvelised täiskoormusõppega tudengid, kellel valitud ained on normaalajaga läbitud. Moodustatakse nn pingeread – põhitoetust saavad paremad õppurid pingerea järjestuses. Üle 30% teaduskonna õpilastest reeglina toetust ei saa,” selgitab Urbla.
Haridus- ja teadusministeeriumi spetsialisti Ero Kruuse sõnul saavad koolid nii palju raha, kui palju on riigi tellitud õppekohti. “Kuigi raha on ette nähtud ennekõike riigieelarvel õppijatele, määravad koolid siiski ise, kellele ja mille eest raha anda,” märgib Kruuse.
Kuna rahanappus on tänavu eriti tuntav, siis pole imestada, et paljud tublid õppurid rahast ilma jäävad. “Raha eraldatakse ju ennekõike selle järgi, kui palju tasuta õppekohti riik mingil erialal tellinud on. Kui sel aastal on tasulisi erialasid rohkem ja riigitellimuse alusel moodustatud õppekohti vähem, siis saab ka vähem riigitoetust. Tasulised õpilased on juba sellega arvestanud, et maksavad ise oma koolituse kinni,” märgib Tallinna ülikooli õppeosakonna juhataja Imbi Teiter.
Mõni õppetool täitsa ilma
Segadus õppetoetuste maksmisega on Tartu ülikoolis paljud üliõpilased muretsema pannud, sest loodetud toetusest ilmajäämine mõjutab üldist majanduslikku seisundit ja eluolu. “Mina olen muidu iga aasta toetust saanud. Seekord on aga lood kehvad. Meie õppetool raha ei saanudki. Lisatoetust küll saan, aga see ei aita ju kuigi palju,” kurdab Tartu ülikooli kolmanda kursuse saksa filoloogia tudeng Klaarika.
Ülikooli saksa filoloogia õppetooli koordinaatori Milvi Kaberi kinnitusel ei saanud germaani-romaani osakond oma õppuritele põhitoetust maksta, sest raha polnud. “Eelmisel aastal eraldas ministeerium rohkem raha, kui ette nähtud, seega võeti sel sügissemestril toetusteks mõeldud raha ära. Küll aga on loota veidigi lisaraha, et mõnelegi tublimale toetust maksta.”
Kaberi sõnul eraldas haridus- ja teadusministeerium äsja 13 miljonit krooni lisa toetusrahaks, mis ülikoolide vahel ära jagatakse.
“Eks näis siis, paljudele me suudame põhitoetust maksta. Ent väga suuri lootusi ei peaks tudengid siiski sellele panna,” arvab Kaber.
Ministeeriumi hinnangul poleks probleemi, kui ülikool lähtuks seadusest. Koolidele jagatud toetusraha jagab kool ise teaduskondade-õppetoolide vahel vastavalt õppetoetusseadusele. Kui raha on jaotatud seadusest tulenevate põhimõtete järgi, siis saavad teaduskonnad-õppetoolid seda vastavalt riikliku koolitustellimuse kohtade arvule. “Juhul, kui õppeasutuses seadusest kinni ei peeta, võib saada mõni teaduskond saada rohkem, mõni vähem raha.
Tänavu sügissemestril ilmnenud õppetoetuste probleemi taga on eelkõige seadustest mittekinnipidamine,” märgib ministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant Aire Koik.
