See on väga pikk jutt ja puudutab minu nägemust programmist, turundustegevusest ning tehnika tulevikust ja sellest, mida peab tegema digitelevisiooni arendamiseks. Ühesõnaga, miljon asja.

•• Viimasel ajal on meedias tihti seoses ETV-ga kasutatud sõna elitaarne. Kui elitaarne on siis praegune ETV?

Ma ei kasutaks sõna elitaarne. Inimesed ei saa sellest ühtmoodi aru. Mõned ütlevad, et elitaarsus võrduvat marginaalsusega. ETV on aga kogu rahva televisioon ja peab täitma kolme funktsiooni: informeerima, harima ja intelligentselt meelt lahtuma. Kõike seda ta praegu ka teeb. Õigem sõna oleks eristumine.

Kõikvõimalikud ETV väljundid peavad eristuma erakanalite omadest. See on selgelt ka toimunud. Erakanalite huvides näiteks ei ole hakata kunagi tootma parimal ekraaniajal lastele suunatud lavastusi. Meie jaoks on see äärmiselt oluline.

•• Kui rääkida eristumisest, siis on kultuuriminister Raivo Palmaru esitanud reklaami ETV-sse tagasitoomise idee. Mida sellest arvate ja kuidas see võiks välja näha?

Eks see ole poliitikute otsus. Oht, mida ma näen, on paar aastat kõva segadust. Reklaamiturule sisenemine ei ole kiire samm. See võtab minu hinnangul poolteist kuni kaks aastat.

Mida ETV-ga selle paari aasta jooksul peale hakata – see on asja kõige ohtlikum lüli. Mina ise olen rahul olukorraga, kus reklaami pole.

•• Kuivõrd hakkab reklaam mõjutama programmi?

Loomulikult mõjutab, aga seda saab ka targalt teha. Kui reklaamiraha suunata meelelahutusse, siis ta mõjutab vähem, kui muusse programmi, siis rohkem, ja kui uudiste vahele, siis otseselt.

•• Teile on poliitika vist südamelähedasem kui lahkuvale ETV juhile Ilmar Raagile. Ilmselt poliitikud ikka ekraanilt ei kao?

Kindlasti ei pidanud Raag silmas, et ETV puhul peaksid poliitikud ekraanilt kaduma. Loomulikult on poliitiliste debattide ja sõltumatute hinnangute edastamine mitte ainult ETV vajadus, vaid ka kohustus. Näiteks oleme viimasel ajal oluliselt suurendanud oma uudistemahtu ja see on tõstnud usaldust meie vastu.

•• Kui uudistemahu suurenemisest rääkida, siis kuidas läheb projektil ETV24?

Sellel läheb väga hästi. Meil on meeskond koos. Tegemist on uudistekeskkonnaga, mis toimib 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas.

Kui keegi tahab näiteks 1. jaanuari hommikul kell neli teada, mis toimub, siis ta seda ka ETV24 vahendusel saab ja täiesti tasuta. Taas kord suurendame infovälja.

•• Mis on praegu ETV põhiprobleem peale selle, et raha on vähe?

Suurim probleem lisaks rahale… ei oskagi öelda. Pisikesi probleeme on palju. Tegelikult on Raag ja Raagi meeskond üles ehitanud hästi toimiva tänapäevase organisatsiooni. Uus juht ei pea hakkama organisatsiooni remontima, ta saab olla visionäär.

Ja raha iseenesest ei ole kunagi tõsine probleem selles mõttes, et raha on alati vähe. Küsimus on pigem tulevikus ja investeeringutes. Ja tulevikku suunatud investeeringute küsimused ei ole ETV, vaid riigi küsimused.

•• Kui palju te ise telerit vaatate ja mida?

Viimasel kolmel aastal ikka jube palju. Pean tunnistama, et olen oma telerivaatamisega täiesti normaalne inimene. Olen uudistehull, üritan vaadata kõikide Eesti kanalite uudiseid. Kodus vaatavad lapsed lastesaateid. Koos abikaasaga vaatan tihti häid sarju ja filme Kanal 2-st ja TV3-st.

•• Kui tõenäoliseks peate ise, et teid sellele kohale valitakse?

Ütlen ausalt, et ma pole isegi uurinud, millised on mu zansid. Ootan täiest rahulikult 9. novembri ära.

Ruussaar seni ainus

•• Eile ei osanud ringhäälingunõukogu liikmed ega töötajad öelda, kui palju Eesti Televisiooni peadirektori kohale kandideerijaid on, kandideerimistähtaeg on 31. oktoober.

•• Kolmapäevase seisuga polnud ringhäälingunõukogule veel ühtki avaldust laekunud.

•• Hilisemaid andmeid ei õnnestunud Päevalehel saada, kuna ringhäälingunõukogu nõunik Merike Villard viibis nädala lõpuni Tartus ning uusimaid andmeid ei teadnud. “Eks see ole esmaspäeval näha,” sõnas Villard.

•• Päevalehe andmetel on ainukesena oma kandidatuuri esitanud ETV praegune programmidirektor Ainar Ruussaar. EPL