Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega
Selge personalipoliitika puudumine mereväes põhjustab lahkumismõtteid välisriikides õppinud noortele mereväeohvitseridele. “Probleem on selles, et välismaalt õppimast naasvate meeste jaoks on tulevik ebaselge.
Puudub kindel karjääriredel,” lausus ohvitser, kes samuti kaalub tsiviillaevastikku tööleminekut.
Samuti on probleem palgaga. “Kõrgharidusega mehed saavad kuus 7000–8000 krooni kätte ja seejuures viibivad pidevalt kodust eemal. See tekitab probleeme ja on ka põhjus, miks mehi juurde ei tule.”
Viimase kümne aasta jooksul on välisriikide akadeemiates hariduse saanud kokku 52 noort ohvitseri, nüüdseks on neist mereväekarjäärist loobunud ligi viiendik.
Mereväeülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask kinnitas, et kuna Eestis ei ole mere-
väeohvitseriks võimalik õppida, siis on iga noor ohvitser mereväe jaoks oluline. Samas ei suuda riik tema hinnangul kunagi pakkuda erasektoriga võrreldavat palka. “Mereväeteenistus pole kerge, see tähendab pikka eemalolekut kodust, pingelisi õppusi ja operatsioone,” lisas Ivask.
Suure plussina välisriikide mereväekarjääriga võrreldes nimetas Ivask kiiremat karjäärivõimalust. “Mitte igas riigis ei juhi mereväe lipulaeva, divisjoni ja kogu mereväge napilt kolmekümnesed inimesed.”
Suurem probleem – reakoosseis
Kui ohvitseride hulgast on merevägi kaotanud ligi viiendiku, siis kaadrivoolavus allohvitseride ja madruste hulgas on veelgi suurem. Läinud aasta mais vähenes mereväes märgatavalt ajateenijate arv ning siiani pole leitud lahendust, kuidas laevadel kõiki ettenähtud kohti täita.
Selle aasta jooksul on miinilaevade divisjonis teenistusse tulnud 14 allohvitseri ning lahkunud 12. Madruste puhul on lünk veelgi suurem – teenima on asunud kaks kaadrimadrust, kuid tervelt 11 on teenistusest lahkunud.
Kaptenmajor Peeter Ivask sõnas, et mereväes on valminud kava, kuidas tõhustada värbamist ning luua iga mereväelase jaoks motiveeriv karjääriplaan ja koolituskava. “Loodetavasti toob uute põhimõtete kasutamine personalipuudusele leevendust,” ütles Ivask.
Tema sõnul leidis merevägi varasematel aastatel palju uusi mehi ajateenijate hulgast. “Ajateenijate olemasolu mereväes aitaks värbamisprobleeme lahendada, sest potentsiaalsed töötajad saavad juba ajateenistuse ajal pildi mereväeteenistusest,” lausus Ivask. “Varasematel aastatel oleme saanud tänuväärset kaadrit just oma ajateenijate hulgast.”
Mereväkke ajateenijate täies mahus tagasitoomine poleks ilmselt mõistlik samm. Seega peabki tulevikus mehi mereväkke tooma kas palk või ameti prestii. “Loodame siiski, et kui noori inimesi huvitab väärikas amet ja huvitav töö, ei karda nad ka mereväeteenistuse raskusi,” jäi mereväeülem lootusrikkaks.
