Idee: riiklikud ülikoolid peaksid õppetasu tõstma
Näiteks Skandinaavia riikides annab üha rohkem raha ka erasektor, Eestis pole aga haridusministeeriumi hinnangul loota, et lähiaastatel ettevõtjate annetused või sihtfinantseeringud suureneks.
Seepärast peavad kümned eksperdid üheks võimaluseks, kuidas ülikoolid oma auditooriumide ajakohastamiseks ja laborite sisustamiseks rohkem raha saaksid, tasuliste õppurite õppemaksu tõstmist. See või-malus esitatakse ka haridus-ministeeriumist valitsusele saadetud ettepanekuis, mis käsitlevad Eesti kõrghariduse olukorda ja väljavaateid aastaiks 2006–2015.
Erasektor aitab
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Heli Aru sõnul võimaldab just erasektori tugev toetus jätkata Soomes, Rootsis ja Norras tasuta antava kõrghariduse traditsiooni. Aru sõnul on strateegia peaeesmärgiks muuta Eesti kõrgharidus niivõrd konkurentsivõimeliseks, et meie noored ei lahkuks välismaale ja õpiksid Eestis. “Suurim mure konkurentsivõime tõstmisel on rahapuudus,” lisas Aru.
Kuigi riik annab kõrghariduse toimimiseks aasta-aastalt rohkem raha, ei suudeta uue kõrgharidusstrateegia autorite hinnangul üksnes riigi rahaga muuta Eesti kõrgharidust ning arendus- ja teadustegevust piisavalt konkurentsivõimeliseks.
“Oleks loogiline, et sama palju, kui maksab riik ühe riigieelarvelise koha eest, maksab ka oma raha eest õppiv üliõpilane. Praegu aga maksab riik ühe üliõpilase eest märgatavalt rohkem kui tasulised õppurid,” selgitas Aru.
Praegu õpib Eesti kõrgkoolides umbes 65 000 tudengit. Neist 35 000 maksab oma õpingu eest ise. Tallinna tehnikaülikooli rektor Peep Sürje toetab enda väitel üliõpilaste rahalise panuse suurendamise diskussioonis üliõpilaskondade liitu, kes väidab, et niigi aasta-aastalt tõusev õppemaks pärsib kõrghariduse kättesaadavust.
“Õppemaksu tõstmine on hell ja tundlik teema, mina arvan, et üliõpilaste taskust ei saa siiski võtta kõrghariduses puudu olevat raha,” lisas Sürje. Kuna üldjuhul õpetatakse neidsamu erialasid, mis riiklikes ülikoolides, ka erakõrgkoolides, seavad tasuliste õppekohtade õppemaksud paika just erakõrgkoolid.
Sürje sõnul räägitakse uues strateegias uute ülikoolide asutamise karmistamisest, kuid olemasolevatest, liiga paljudest kõrgkoolidest juttu ei tehta. “Eesti on maailmas ainulaadne riik – meil on 1,4 miljoni elaniku kohta 40–50 kõrgkooli. Seda on liiga palju,” lisas Sürje.
Mati Heidmets: strateegia on mõistlik
Tallinna ülikooli rektor Mati Heidmets leiab, et riiklik kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015 lahendab paljud kõrgkoolide mured.
Millised tulised probleemid saavad lahenduse, millised aga jäävad lahendamata?
Olulised teemad – kvaliteedikontroll, rahastamine, tööturu vajadused – on selles kajastatud ja minu arvates mõistlikult.
Mida teie arvate, kas õppemaks on see koht, kust ülikool saaks raha, et tagada oma põhifunktsioonide täitmine?
Olukord, kus ligi pooled Eesti tudengitest maksavad oma ülikooliõpingud täiel määral ise kinni, teise poole hariduse finantseerib 100-protsendiliselt aga riik, ei ole ei õiglane. Mitmed Euroopa riigid on läinud või minemas üldisele osalisele õppemaksule (kõik maksavad kinni osa oma õppekuludest), arvan, et ka Eestil pole sellest pääsu. Kuigi strateegia on selles küsimuses suhteliselt kidakeelne. M.O.
