Ravikindlustuseta aitab kiirabi ning eriosakond
Praegu saavad need inimesed loota kiirabile, Tallinnas ka ravikindlustamatute osakonnale, kuid muu arstiabi eest tuleks neil ise maksta.
Keskmiselt käib Ida-Tallinna keskhaigla alla kuuluvas ravikindlustamatute osakonnas Magasini tänavas ambulatoorsel vastuvõtul 4000 inimest aastas. Neist enamik on alkoholisõltuvuses ja veidi alla veerandi patsientidest on osakonna juhataja Rostislav Vassiljevi sõnul lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud.
Visiiditasu ja kallid ravimid
“Just eelmisel nädalal tuli siia noor suhkruhaige naine, kes polnud alkohoolik, tema tervislik seisund oli väga tõsine, haigekassa kindlustust tal aga polnud,” rääkis Vassiljev.
Eestis on ligi 80 000 ravikindlustamata inimest. Sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt võiks riik tasuda nende ligi 50 000 inimese ravikindlustuse, kes ei suuda oma ravi eest ise tasuda. Kodutuid on Eestis hinnanguliselt kuni 3000.
Kui praegu saab Vassiljev patsiendi küll üle vaadata, siis eriarsti jaoks peab haige ikka 200 krooni visiiditasu leidma, et sageli krooniliseks muutunud tervisehädale tõepoolest leevendust saada.
“Eriarst kirjutab ravimiseks rohud, need on aga kallid ja ravikindlustuseta ei saa nad ka mingit soodustust,” kirjeldas Vassiljev kindlustamata inimeste probleemide jada.
Siiski võiks tema sõnul ravikindlustust jagada individuaalselt patsiente arvestades, sest neid, kel alkohol esiplaanil, on tegelikult väga raske aidata.
Haigekassa peab juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul sotsiaalministeeriumi ideed otstarbekaks. Kuidas see haigekassat ja teiste patsientide ravi mõjutab, sõltub tema sõnul sellest, kuidas riigieelarve kindlustamata inimeste eest maksab. “Teiste kindlustatute olukord ei halvene, kui kõnealused inimesed kindlustatakse riigi poolt ning kindlustusmaksu makstakse riigieelarvest vabariigi keskmise palga pealt 13 protsenti,” märkis Danilov. “Kui laekub vähem, halveneb tänaste kindlustatute olukord.”
Danilovi sõnul on plaani üks pluss inimlikkus. Teisalt peaks see vähendama pikemas perspektiivis üldisi ravikulusid, kuna siis jõuavad probleemsed inimesed arsti juurde eeldatavalt varem, mis omakorda võiks vähendada kiirabi kulusid.
Lisaks kodututele on kindlustamata inimeste seas ka täisealisi noori, kes on lõpetanud kooli, aga pole suutnud veel tööd leida või pole järgmisse kooli sisse saanud, ning ümbrikupalga saajaid. Nende hulk pole Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase kogemuse järgi suur.
Kodutu jääb kiirabi patsiendiks
Tallinna kiirabi mullusest 65 000 väljakutsest tuhat oli kodutute juurde. Kiirabi juht Raul Adlas ei usu, et haigekassakaart oluliselt ravikindlustuseta inimeste probleeme lahendaks.
“Praktikuna arvan, et on petlik lootus, et kodutu orienteeruks perearstides ja haiglates ning läheks ennast kuskile perearstile arvele võtma, alkohol on tema eluga väga tugevalt seotud ja meditsiinilise abi vajadus tekib tal sageli kuskil trepikojas, tänaval või politseis,” ütles Adlas. “Kodutud jäävad kuni aegade lõpuni kiirabi patsiendiks.”
Kindlasti tuleks tema sõnul stimuleerida haiglaid ravikindlustamata inimesi vastu võtma. Praegu pole harvad juhud, kui asotsiaalse patsiendi juurde kutsutud kiirabi veab teda ühest haiglast teise, kuid keegi ei taha inimest sisse võtta, kuna tal pole kindlustust ja seega haigekassa tema ravi ei kompenseeri.
Pigem võiks olla maakonnas üks või kaks haiglat, kes selliste inimestega tegelevad, küll siis kiirabi aitab need inimesed õigesse kohta toimetada, lisas ta.
Ohuks ebapiisav rahaeraldus
Maris Jesse, Maailmapanga vanemspetsialist
Kõigile elanikele arstiabi tagamine on muidugi õige eesmärk. Kahest peamisest ohust, millele juba on tähelepanu juhitud, seda, et kaob üks praegustest teguritest ametlikult töötada ja maksu maksta, ma nii suureks ohuks ei pea. Võrreldes 1990-ndate alguse ja keskpaigaga on maksuamet oluliselt tugevnenud.
Suuremaks ja tõsisemaks ohuks on tõenäosus, et kõigi elanike kindlustamiseks piisavalt raha juurde ei maksta, ükskõik siis, kas riigieelarvest või kohalike omavalitsuste eelarvetest. Praegused ettepanekud ainult tõestavad, et nii kipub minema. Sotsiaalministeerium ei peaks tegelema ainult kitsalt ravikindlustamata inimeste probleemiga, vaid ka juba ravikindlustatud inimestele arstiabi kättesaadavuse parandamisega. Nagu varemgi kirjutatud, põhiprobleemiks meie ravikindlustuses on see, et üle poolte kindlustatud inimeste eest praegu sotsiaalmaksu ei maksta.
Kui samaaegselt kindlustamata inimestele ravikindlustuse andmisega otsustaks riigikogu hakata riigieelarvest ka mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksma, paraneks sellest kõikide Eesti elanike arstiabi kättesaadavus ja võiks suureneda kõigi inimeste rahulolu meie arstiabiga.
