Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus rajab kiriku keldrisse muuseumi
Kiriku muuseumis näitavad rannarootslased oma tuhandeaastast ajalugu.
Eelmisel nädalal rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Rootsi-Mihkli koguduse taotluse toetada kirikumuuseumi rajamist, mistõttu kogudus saab alustada muuseumi avamise ettevalmistamist.
Koguduse õpetaja Patrik Göranssoni sõnul tekib esmakordselt võimalus näidata sajanditevanuseid kirikutarbeid, mis sõja ajal Rootsi viidi. Rootsi praostkond läks ju in corpore Eestist Rootsi, kaasa võeti kiriku arhiivid, armulauariistad ja palju muud. Vormsil võeti isegi kantsel lahti, Ruhnust võeti vitraazŠaknad kaasa,” rääkis Göransson.
De iure eksisteeris praostkond edasi, varad deponeeriti Rootsi ajaloomuuseumi, mis on nõus need kogudusele tagastama.
Göranssoni sõnul oli Eestis enne sõda 10 rootsi kirikut, praegu on Rootsi-Mihkli kirik ainus aastaringselt tegutsev rootsi kirik. Rootsi kogudusega kirikud oli näiteks Ruhnul, Vormsil, Naissaarel, Osmussaarel, Suurel ja Väiksel Pakril.
Muuseumis saab näidata nende kirikute vara, näiteks krutsifikse, armulauakarikaid, küünlajalgu, dokumente ja palju muud.
Tulevase muuseumi väljapanek ei piirdu siiski vaid kirikuga, tutvustatakse ka rannarootslaste ajalugu. Kui meile tuleb inimene, kes ei tea, et Eestis on tuhat aastat rootslased elanud, siis saab ka tema infot,” lubas ta.
Muuseum avatakse sügisel
Koguduse juhatuse esimehe Toomas Lilienbergi sõnul saab näidata ka rannarootslaste plaane – jooniseid ja kirjatükke, kavandatud töid, mis mingil põhjusel pole realiseerunud.
Üks osa muuseumist on vahetatavate ekspositsioonidega temaatilistele näitustele pühendatud,” ütles Lilienberg.
Ehitus algab tema sõnul pärast uut aastat ja valmib augustiks, muuseumi saab avada sügisel.
Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holstingu sõnul on tegemist väga olulise projektiga, eriti arvestades asjaolu, et Tallinn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2011.
Muuseum laiendab nii linlaste kui ka meie külaliste arusaama Tallinnast kui ajalooliselt multikultuurilisest linnast, teadvustades, et sajandeid on Eestis elanud ka rootsi vähemus,” selgitas Holsting.
Kes on rannarootslased?
Rootslastel on Eestis
pikk ja värvikas ajalugu
Eestis on rootslasi elanud üle kuue sajandi. Vanim säilinud ürik, mis rootslasi Eestis mainib, on Haapsalu linnaõigus aastast 1294.
Rannarootslasteks nimetati sisserändajad seepärast, et kõigepealt asustasid nad rannikualad ja saared. Ise kutsuvad nad endid “aibor”, rannaelanikud.
Nende kodukohad moodustasid hõreda aheliku Ruhnust Riia lahes kuni Tallinnani, mõninga koondumisega Noarootsi ja Vormsi kihelkonda Eesti looderannikul.
Tallinnas elas küllalt suur hulk rootslasi.
16. sajandi lõpus moodustasid nad 20% Eesti elanikest, tänapäeval on alles vaid 500. 1939. aastal oli eestirootslaste üldarv umbes 8000, suurem osa neist põgenes sõja ajal Rootsi.
Rannarootslased hoiavad kõigest hoolimata uhkusega kinni oma rootsi keelest ja traditsioonidest.
