Sonda Sassi sõda tõi metsnikele lisapensioni
Ühest laual olevast paksust kaustast võtab Sass välja tänavuaastase kirja, kus keskkonnaminister Villu Reiljan teatab, et valitsus on metsameeste lisapensionideks eraldanud ligi 2,5 miljonit krooni.
Teine Reiljani allkirjaga dokument pärineb 1996. aastast. Siis kinnitas tollal samuti minister olnud Reiljan nimekirja riigitöötajaist, kellel on õigus pensionilisale. “Ta jättis riigiametnike nimekirjast välja 2400 endist metsaülemat, metsnikku ja metsavahti,” on Sass senini solvunud.
Uued hagid valmimas
Just sellest solvumisest tema võitlused algasid. “Kuidas me siis polnud riigiametnikud, kui mõõtsime ja kaitsesime krooni kattevara, riigimetsa? Käisime öösiti valves, püss kaasas, käerauad vööl,” lausub Sass.
Pahane mees hakkas seadusi tudeerima. Võttis hakatuseks ette põhiseaduse kommenteeritud väljaande, mis 700 lehekülge paks. Aastad täis kohtuuste kulutamist, lüüasaamisi alamal astmel ning õiguse leidmist riigikohtus. Viimaks langetati otsus, et alates 2001. aastast saavad endised metsamehed riigi-ametniku sooduspensioni. Aga Sass polnud rahul: “Avaliku teenistuse seadus võeti vastu ju 1995. aastal.”
Samuti teeb talle meelehärmi, et tagantjärgi makstavalt pensionilt võttis riik ära tulumaksu, nagu sooviks oma vigade pealt veel lisa teenida. Uued hagid on valmimas.
Ehk tuli eluaegne võitlusvaim Sassi sisse lapsepõlvekodust, Valgamaa Paju väljadelt, kus Sassi vanaema talus oli Julius Kuperjanovi staap, ning sealsamas seoti ja turgutati ka haavatud vabadusvõitlejat.
Ebaõiglusest rohkem teeb Sassile muret Eesti ametnik, kes polekski nagu inimene meie linnast. Pigem näib ametnik südametu masinana, mis loobib paberitele allkirju ja templeid ilma oma peaga mõtlemata. Ja sellistest ametnikest Sassi arvates jamad algavadki.
Kas keegi paarist tuhandest pensionilisa saavast metsamehest on selle rabelemise eest Sassi ka tänamas käinud? “Mõned ikka on. Ega ma seda siis tänu ja raha pärast tee. Teen seda Eesti pärast, sest usun, et Eesti peaks saama demokraatlikuks õigusriigiks.”
Sassi suust ei kõla need sõnad sugugi pateetiliselt. Hoopis veendunult ja siiralt.
Reiljan: pensioni tulebki maksta
Keskkonnaminister Villu Reiljan, kes oli samas ametis ka 1996. aastal, toob põhjenduseks teiste ministrite vastuseisu.
Omal ajal üritas Reiljan enda väitel ka metsamehi määrusesse avaliku teenistuse alla käivateks ametnikeks muuta, kuid teda ei toetanud toonane Tiit Vähi juhitud valitsus.
Ka eelmise aasta alguses soovis Reiljan enda väitel parandada aastate eest tehtud viga ja lisada riigimetsa valvanud metsamehed tagantjärgi kõrgemat penisoni saavate isikute ringi, aga sedapuhku ei toetanud keskkonnaministrit Juhan Partsi valitsuse teised ministrid.
“Planeerime 2006. aasta
alguseks uuesti ette valmistada määruse, mis täiendaks olemasolevat nimekirja,” lubas Reiljan eile. Mirko Ojakivi
Ministeerium tegi vea
Aare Reenumägi, õiguskantsleri asetäitja-nõunik:
“Inimestele, kes töötasid sisuliselt avalikus teenistuses, näiteks riigimetskonna metsaülemana, on liiga tehtud. See on eelkõige keskkonnaministeeriumi tegematajätmine, et õigel ajal vajalike isikute kategooriaid riigiteenistujate loetellu ei lisatud.” R.S.
