Ettepanek: iga tudeng õppigu riigikeelt
Vajaduse selleks on tekitanud üldhariduskooli lõpetanute halvenev ja ebapiisav kirjakeeleoskus, mis omakorda tingib hilisemate kõrgkooli lõpetanute ebapiisava erialakeele oskuse.
“Eesti õppekeelega koolidest tulnud üliõpilaste eesti keele oskus ei ole hea,” ütles haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. “Seepärast on oluline keeleõppeks võimaluste loomine. Loodame, et tudengid kasutavad seda ära.”
Siiski ei peaks tema sõnul eesti keel kõigile võrdselt kohustuslik olema, oluline on keeleõppeks võimaluste loomine. Eesti kunstiakadeemia (EKA) moeeriala tudeng Lelet-Katrin ei pea eesti keele õppimist ülikoolis vajalikuks. “Seda sai gümnaasiumis küll õpitud, pigem võiks teisi keeli õpetada,” ütles ta.
EKA-s stsenograafiat õppiva Tiiu sõnul võiks aga eesti keelt õppida ka ülikoolis.
“Mul on alati head eesti keele õpetajad olnud, aga paljudele on keeleõpet juurde vaja: eesti keele grammatika on ju suhteliselt raske,” ütles ta. “Mingil määral pingestaks see õppimist, aga samas oleks vajalik, kuigi praeguse sessi ajal on inimesed niigi oma töödega hullumas.”
TTÜ-s juba keeleloengud
Tallinna tehnikaülikoolis toimub õppeprorektor Jakob Kübarsepa sõnul juba praegu eesti keele õpe nii välistudengitele kui ka vene keeles alustajatele. Majandusteaduskonnas loetav eesti keele kommunikatsioonivõime kursus tavalistele eesti tudengitele on tema sõnul nii populaarne, et selle vastu tunnevad huvi ka teiste teaduskondade üliõpilased.
Projekti oluline osa on Kübarsepa sõnul ka eestikeelsete õpikute väljaandmine, kui see heakskiidu leiab. Siis valmiks eri valdkondades 12 eestikeelset õpikut aastas. “See pole midagi tegeliku õpikute vajaduse kõrval, aga eesti keele kui teaduskeele säilitamise mõttes on see ülioluline,” ütles Kübarsepp. Eesti keele strateegia 2004–2010 on plaanides läinud ka kaugemale ning peab vajalikuks võtta kõikidesse õppekavadesse erialase eesti keele õppe.
Margus Pärtlane: «EMA-s õpivad hiinlased eesti keelt»
Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektori Margus Pärtlase sõnul õpivad kooli hiinlased juba praegu olmetasandi eesti keelt.
Mida arvate kohustuslikest eesti keele tundidest ülikoolis?
Töörühma ettepanek ei olnud nii kategooriline, et kõigi erialade õppijaile oleks eesti keel kohustuslik. Osale oleks see kohustuslik, näiteks tulevastele õpetajatele. Aga suuremas osas õppekavadest võiks see olla valikainena.
Kas EMA-s õpetatakse praegu eesti keelt?
Meil õpetatakse eesti keelt välisüliõpilastele. Osale neist on see lausa kohustuslik. Need on Eestist pärit muukeelsed, peamiselt venekeelsed tudengid, aga ka päris välisüliõpilased: näiteks Hiinast on meil ligi 20 tudengit, kes õpivad eesti keelt. Hiinlastel on see pigem küll olmekeele tasandil.
Kui raske oleks koolil eesti keele õppe rakendamiseks muudatusi teha?
Nagu kõigis ülikoolides, nii on ka meil õppekavad täis planeeritud. Uue kohustusliku aine sisseviimine oleks kindlasti keeruline, valikaine sisseviimine on kiiremini teostatav.
Ka sobivate õppejõudude leidmisel tuleb vaeva näha, sest kindlasti ei peaks ülikooli tasemel eesti keelt õpetatama samamoodi kui gümnaasiumis. Eesmärk oleks siiski erialakeele süvendatud õpe.
3+2 õppekava pidavat olema üsna pingeline. Kui võimalik on sinna midagi veel lisada?
Seda ma silmas pidasingi: õppekavad on täis ja pole lihtne sinna midagi juurde panna. Kui eesti keel jääb valikaineks, on oht, et suur hulk üliõpilastest seda ei vali. Aga kohustuslike ainete maht on juba täis ja iga aine lisamine tähendaks millegi ärajätmist.
Üks võimalus on mõne praegu kohustusliku aine vabatahtlikuks muutmine.
Just nimelt. Ülikoolid on kokku leppinud, et vähemalt 15 protsenti õppekavadest peab jääma vaba- ja valikainete jaoks.
Praktilised sammud
Eesti keel kõrgkooli
Algatada 2006. aastal tegevus Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides kaitstavate võõrkeelsete bakalaureusetööde, rakendusliku kõrgharidusõppe tööde, magistritööde ja doktoriväitekirjade eestikeelsete kokkuvõtete kohustuslikuks muutmiseks.
Töötada hiljemalt 2007. aasta lõpuks välja magistritaseme eesti keele pädevusnõuded, eksami sisu ja rakendussüsteem ning käivitada eksamid alates 2008. aasta kevadsemestrist.
Töötada hiljemalt 2007. aasta lõpuks välja magistritaseme eesti (eriala)keele kursuse ainekava.
Töötada 2006. aastal välja terminoloogiakursuse ainekava, koostada õppematerjalid ja alustada õppetööd 2007. aastal. Planeerida nendeks tegevusteks vahendid 2007. aasta eelarvesse.
Toetada alates 2008. aastast kõrgkoolidevaheliste terminoloogiaseminaride (konverentside) korraldamist.
