Merepõhja kattev õlireostus ohustab kalu ja põhjaloomi
“Meil on vaja teada saada, kuidas nafta vees käitub: kas see vajub põhja, jääb hõljuma või laguneb? Tahame teada, kuidas muutuvad selle füüsikalis-keemilised omadused,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk.
Kui spetsialistid leiavad, et praegu vee all olev saast kujutab veekeskkonnale tõsist ohtu, tuleb Etvergi sõnul hakata seda kohe merest välja korjama. “Kui aga eksperdid kinnitavad, et ohtu pole, siis võib koristustöödega kevadise jääminekuni oodata,” lisas ta.
Tegutseda tuleks kohe
TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken kinnitas, et vee all olev õli kujutab endast väga olulist keskkonnaohtu ning mõjub vee-elustikule rängalt. “Kõik põhjaloomad saavad kahjustada, samuti mitmeaastased põhjataimed ning läbi toiduahela ka kalad ja linnud,” ütles Elken.
“Merelindudega võivad kevadel tekkida samad probleemid, mis nüüdki,” osutas ta niinimetatud teise laine õlireostuse võimalikkusele. Samuti on ohustatud lindudest toituvad röövlinnud ja kiskjad.
Elkeni arvates tuleb just seetõttu rannikumere põhjareostuse ulatus juba praegu võimalikult täpselt kindlaks teha ning enimsaastatud kohtadest õli välja korjata.
See oleks aga praeguste jää-olude tõttu väga keeruline. “Jää alt seda tavaliselt ei korjatagi. Enne peaks selge olema, kas koristustööd ei kahjusta ökosüs-teemi rohkem kui reostuse puutumata jätmine,” märkis Elken.
Looderannikul päästetöid juhtinud Tõnis Pajo Harjumaa päästeteenistusest ütles, et kuna kohapeal on rannaäärne jääkaanealune täitunud rüsijääga, on märkimisväärne õlireostus seal vähetõenäoline. “Kuskil jää serva all võib ju midagi olla, aga põhiline reostus on mere- põhjas,” ütles Pajo. Tema sõnul võib enamik merre jäänud õlist olla rannast 10–15 meetri kaugusel pooleteise kuni kahe meetri sügavuses vees.
Siiski ei osanud Pajo täpselt öelda, kui palju õli võib veel meres olla. Tema arust on aga põhjust karta, et mõni tugevam torm matab õli muda alla või lükkab hoopis kaldale. “Kohalike ja riigimetsa majandamise keskuse jäägritega on meil kokkulepe, et nad jälgivad pidevalt merd ja kallast,” kirjeldas Pajo päästeteenistuse reageerimisvalmidust.
Nõva muretseb turistide pärast
Nõva vallavanem Aivar Oruste kardab, et merepõhjas olev õli saab saatuslikuks valla vapisümboliks olevale lestakalale.
“Lest on põhjakala, kes toitub merekarpidest. Reostuse mõju lestale ilmneb alles kevadel, kui kalad naasevad sügavamast veest ranniku lähedale karbiseljandikele toituma,” selgitas ta.
“Meie vallale on tähtsad kolm asja: turism, laulvad liivad ja lest. Loodame siiski, et Keibu lahe ja Peraküla ranna liivad jäävad laulma ning inimesed tulevad suviti endiselt siia. Valmistume juba praegu rannahooajaks,” ütles Oruste.
Oruste hinnangul võib meres veel väga palju õli olla. “Praeguseks on rannast korjatud umbes üheksa kuupmeetrit õli, kuid nii väike kogus ei hukka kindlasti nii palju linde. Isiklikult arvan, et õli on veel sügavamas meres. Ei tea, kas meri annab selle välja või mitte, aga koristuseks peame ikka kogu aeg valmis olema,” leidis Oruste.
