Anto Raukas kummutab ajakirjas Science müüdi kliimasoojenemisest
Täna ilmub maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science kliimamuutustest kõnelev artikkel, mille üks autoreid on Eesti teaduse grand old man akadeemik Anto Raukas.
Artikkel analüüsib kliimamuutusi Skandinaavia liustiku näitel, väites, et inimtegevuse mõju kliima muutumisele pole nii tähtis, nagu laialdaselt arvatakse. “Me püüdsime oma töös erinevate mõjurite osa kliima soojenemises tasakaalustada ja objektiivsemalt hinnata. On selge, et kliima muutub kogu aeg rütmiliselt – me elame praegu ühe jäävaheaja lõpul ja mingisugust kliimasoojenemist tulla ei saa, sest me liigume jääaja suunas,” selgitas Raukas.
“Kõik see, mis räägitakse kliima muutumisest inimese toimel, on üks müra ja müüt,” väitis ta. Tema hinnangul on hea näide inimtegevuse vähese tähtsuse kohta vulkaanide tegevus. “Ühe vulkaanipurskega paiskub atmosfääri tunduvalt rohkem tahkeid aineid ja gaase kui kõik meie Narva jaamad 1000 aasta jooksul anda suudaksid,” selgitas ta.
Rahvusvaheline töö
Akadeemiku sõnul valmis täna avaldatud artikkel mitme riigi teadlaste koostööna, suurim finantseerija oli USA. Osa vajalikest analüüsidest tehti Prantsusmaa laborites, mõned analüüsid maksid mitu tuhat dollarit. “Olgem ausad – Eesti on ka teaduses küllaltki perifeerne riik. Ameeriklasteta poleks me oma artiklit sinna ajakirja saanud,” leidis Raukas.
Siiski ei pea akadeemik Raukas tippajakirja pääsemist oma senise tööga võrreldes kuigi oluliseks.
“Oma elutöös pean ma palju olulisemaks kõiki neid raamatuid, mille kirjutamise juures ma olen olnud. Kahjuks on need saanud palju vähem tähelepanu kui kõnealune artikkel,” ütles ta. Anto Raukas on kirjutanud poolsada raamatut.
Anto Raukas on 1977. aastast Eesti teaduste akadeemia liige.
Teadusmaailmas väga mainekas ajakiri
Ajakiri Science asutati 1880.aastal USA leiutaja Thomas Edisoni annetuse toel.
Ajakirja tänasesse toimetuskolleegiumisse kuulub rohkem kui 100 maailma tippteadlast – väljaande peamiseks tugevuseks loetakse tema tugevat sidet maailma teadlaskonnaga.
Ajakirja missioon on avaldada ainult teadusliku püsiväärtusega artikleid.
Igal aastal esitatakse ajakirjale rohkem kui 12 000 käsikirja, millest avaldatakse vähem kui kaheksa protsenti.
Eesti teaduste akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul on maailmas kaks üldist tippajakirja – esiteks Nature, teiseks Science. Neis avaldamine on suur au.
“Artikli avaldamine Science’is on väga hea tulemus ja autoritele on põhjust õnne soovida. Statistiliselt on üks niisugune artikkel umbes 25 korda “olulisem” kui tavaline tubli artikkel,” nentis
Villems.
Siiani on Science’is avaldatud paarkümmend Eesti teadlaste osalusel valminud artiklit.
Kolm sellist – kaks inimgeneetikast ja üks klimatoloogiast – ilmusid ajakirjas mullu.
