Steriliseerimistehas tõi Alliku külla tuumahirmu

Tuhanded harjulased nõuavad Saue vallavalitsuselt radioaktiivset koobaltit kasutava AS Steri steriliseerimistehase sulgemist.

Saue valla ja linna elanikud on kogunud üle 3200 allkirja Alliku külas asuva meditsiiniinstrumentide steriliseerimistehase sulgemiseks, vallavalitsus ei tea, kuidas edasi talitada.

Kui Külliki Saar Tallinnast Allikule kolis, lootis ta, et pääseb linnastressist puhtasse loodusse. Praegu võitleb ta koos sadade koduküla elanikega asumisse rajatud AS Steri steriliseerimistehase vastu. Rahva on teinud murelikuks tehasesse toodud 12 radioaktiivset koobaltivarrast, mida õudusunenägudes seostatakse nii kiiritushaiguste kui ka Tšernobõliga.

Loodetud rahust pole lõhnagi. Alati kui Külliki Saar kaheseks saava poja Sandriga tehasest mööda jalutab, tunneb ta muret. Tehase kõrval asuvas laudas ammuvad lehmad. Kas nende piim on nüüd radioaktiivne, küsib külarahvas. Nad vaatavad mureliku pilguga otse Steri ees seisvat küla veevõtukaevu. Sirle Elmat naeratab muretult, taustal radioaktiivsuse eest hoiatav märk. Steri koolitatud administratiivjuhina on ta veendunud: “Koobalti abil steriliseerimine ei mõjuta kuidagi keskkonda! Koobalt ei muuda isegi vett radioaktiivseks!”

Hallis, kus peaks seisma steriliseeritav meditsiinitehnika, laiutab tühjus. Tehas seisab, oodates keskkonnamõjude ekspertiisi. Investeeritud raha jookseb viimasel minutil saabunud protesti tõttu tühja. “Asjatu paanika,” nendib Sirle Elmat. “Oleme teinud kõik seadustest lähtuvalt,” ütleb ta, silmis ratsionaalne pilk. Kus aga tehti viga, mis mitme tuhande inimese meelerahu hävitas, tehasejuht ei tea. Seadusi ju järgiti. Punktipealt.

Keskkonnamõjudeta tehas

Eha Lettermo, üks protestijate eestvedajatest, laob lauale allkirjalehti. Kokku 52, ainuüksi Alliku ümbrusest 1231 allkirja, mis vallavalitsusse rändasid. Koos nõudega, et vald võtaks Sterilt kohe ära hoone kasutusloa. Õhtupoolikul on Eha Lettermol ees kohtumine advokaadiga. Hagi rahva selja taga valda steriliseerimistehase lubanud vallavalitsuse vastu hakkab ilmet võtma.

Vallavanem Mati Tartu laiutab käsi, allkirjakuhil murena kukil. Sõimata saab ta ülepäeva, kuigi ei mõista täpselt, miks. Ta talitas ju Sterile lubasid andes seaduste järgi. Asjad liikusid rahulikult alates 2003. aastast, kuni tänavuse veebruarini. Edasi algas seni teadmatuses olnud rahva radioaktiivsusehirm ja hullumaja.

“Juba antud luba lihtsalt ära võtta ei saa, pigem ootame keskkonnamõjude ekspertiisi,” ütleb vallavanem väsinult. Tulemusi annab oodata sügiseni. Niikaua rõhub mure külarahvast.

AS Steri lükkab ümber jutud kiirgusohust

•• Hoolimata ligi kolm aastat kestnud tehase rajamisest sai avalikkus alles tänavu talvel aru, et tegemist on radioaktiivse protsessiga. Kiirgusega hakatakse steriliseerima ühekordseid pakendis meditsiinitarbeid, näiteks süstlaid.

•• Kiirgusallikaks on 12 koobaltivarrast, mis asuvad seitsme meetri sügavuses veega täidetud basseinis. Steriliseerimise ajaks tõstetakse vardad veest välja.

•• Bassein on sterilisatsiooniruumis, millel on 1,5 meetri paksused betoonseinad, mis peaks neelama kogu allikatest lähtuva kiirguse.

•• Inimesed ei viibi steriliseerimisprotsessi ajal samas ruumis. Ruumil on mitmekordne turvasüsteem koos alarmiga ja turvauksed.

•• Tehase ehitamisloa väljaandmise eel vald Sterilt keskkonnamõjude ekspertiisi ei nõudnud.

•• Keskkonnaministeerium, mis oli aasta alguses väljastanud Sterile kiirgustegevusloa, algatas rahva protestide järel aprillis Steri keskkonnamõjude hindamise.

•• Rahva murede hajutamiseks viis Steri viis inimest ekskursioonile T‰ehhimaal asuvasse samalaadsesse steriliseerimistehasesse.