Teadur: kiirlaevade marsruute ja kiirust Tallinna lahel tuleb muuta

Küberneetikainstituudi teadur Tarmo Soomere tutvustab Tallinna lahe kiirlaevaliiklust ja sellest tulenevat ohtlikku lainetust puudutava uuringu tulemusi.

•• Miks on kiirlaevade lained ohtlikud?

Peamiselt muudab kiirlaevade lained ohtlikuks asjaolu, et need on suhteliselt kõrged – sageli enam kui ühe meetri kõrgused – ja väga pikad. Kui tavalise laine periood on kolm-neli sekundit, siis kiirlaevade lainetel on see 8–15 sekundit. Pikad lained tungivad kergesti väikestesse sadamatesse, kus vee kõikumine võib lõhkuda väiksemaid laevu.

Enamasti tabavad laevalained vaiksel merel inimesi täiesti ootamatult, tavaliselt 5–15 minutit pärast kiirlaeva möödumist. Kui aga kahe laeva lained kohtuvad ranna lähistel, võib lainekõrgus äkitselt suureneda neljakordseks.

Ennekõike on ohustatud madala vee kasutajad, näiteks suplejad, surfajad ja purjetajad, ning väikepaatidega sõitjad, eriti need, kes pole kohalike oludega tuttavad.

Kõrged ja pikad kiirlaevalained võivad segada isegi suhteliselt suurte laevade juhtimist.

•• Kuivõrd tõsiseks saab praegu Tallinna lahel valitsevat olukorda lugeda?

Tallinna ja Helsingi vaheline ala on tõenäoliselt kogu Läänemere kõige tihedama kiirlaevaliiklusega ala. Päevas sõidab üle lahe kuni 70 laeva.

Meetrikõrguseid laineid peetakse näiteks Taanis ja Uus-Meremaal täiesti lubamatuks, kuna need kujutavad ohtu nii inimese elule kui ka varale. Nendes riikides ei tohi laevade tekitatud lained olla kõrgemad kui 30–40 sentimeetrit.

On viiteid, et alates 1999. aastast on Eestis kiirlaevade lainete tõttu elu kaotanud kolm kuni viis inimest. See arv pole juriidilises mõttes tõestatud, aga ikkagi on seda liiga palju. Otseselt laevalainetega seostatav juhtum leidis aset 2000. aastal, kui kiirlaeva lained lõid Pringi piirivalvekordoni juures ühe paadi ümber. Inimesed küll päästeti, kuid üks vanem mees külmetus ning suri paari nädala pärast.

•• Kuidas te uurimistöös soovitasite olukorda leevendada?

Esiteks pakkusime välja, et kiirlaevad peaksid sõitma võimalikult Tallinna lahe keskel, kus vesi on sügavam.

Kui see pole teostatav, tuleks reguleerida laevade sõidukiirust sõltuvalt vee sügavusest. Kuna ohtlikud lained tekivad siis, kui laevad sõidavad kiiresti suhteliselt madalas vees, võiks varustada laevad seadmega, mis näitavad, kui mingi veesügavuse jaoks on kiirus liialt suur.

Selleks et mitme laeva lained kokku ei saaks, tuleks muuta sõiduplaane nii, et kiirlaevad Tallinna lahel ei kohtuks. Samuti peaks kiirlaevade väljumise vahe olema 10–15 minutit.

Kindlasti tuleks inimesi lainetusega seotud ohtudest teavitada. Ootamatu lainetuse eest hoiatavad sildid tuleks välja panna ennekõike Aegna, aga ka Pirita ja Merivälja muulile.

Tarmo Soomere

Fakte teadlase

Tarmo Soomere kohta

•• Sündinud 11. oktoobril 1957

Teaduskarjäär:

•• 1992 matemaatikadoktor (Tartu ülikool)

•• 1983–2004 töö meresüsteemide instituudis, 2003–2004 instituudi asedirektor ja rannikumere sektori juhataja

•• alates 2005 TTÜ küberneetikainstituudi vanemteadur

•• alates septembrist 2005 Tallinna tehnikaülikooli rannikutehnika professor

Töö välismaal:

•• 1994–97 Saksamaal Max Plancki meteoroloogiainstituudis

•• 1996–2000 Grenoble’is Coriolise katseseadmel

•• 1999–2000 Uppsala ülikoolis

•• 2005 kevad Geesthachti ranniku-uuringute instituut,

•• 2005/2006 talv Oslo ülikooli rakendusmatemaatika tippkeskus

Tunnustus:

•• 1993 Euroopa geofüüsika seltsi noore teadlase publikatsioonipreemia

•• 2000 Nikolai Alumäe akadeemiline loeng

•• 2002 Eesti riiklik teaduspreemia (kollektiivi liikmena)

•• 2005 Postimehe aasta

inimene

Teadustöö põhisuunad:

lainetuse dünaamika ja modelleerimine, mittelineaarne dünaamika, rannikuprotsessid ja neid käivitavad jõud