Andekad lapsed võivad muutuda probleemseteks

Ekspertide hinnangul on kuni kolmandik koolist välja langevatest lastest andekad, kes vajavad rohkem tähelepanu.

Tartu ülikooli teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul ei oska õpetajad koolides andekust ära tunda ning seetõttu hakkab lapsel igav, mistõttu tema õpihuvi kahaneb.

“Võime oletada, et mingi osa andekaid läheb kaduma, nad muutuvad probleemseteks lasteks,” ütles ka haridus- ja teadusministeeriumi üldkeskharidustalituse peaekspert Liidia Oberg. Taoliste laste õpimotivatsioon kahaneb ning nad langevad kergemini koolist välja.

Sepa kinnitusel on andekatele lastele tarvis maakondlikke tugikeskusi, kus nad saaks oma potentsiaali paremini rakendada. “Igas koolis võiks olla diferentseeritud õpe kümnele protsendile õpilaskonnast,” lisas ta. Sepa sõnul on tippandekaid lapsi Eestis ligikaudu kaks kuni viis protsenti.

Obergi kinnitusel on riik probleemist teadlik, seetõttu on ministeeriumi uues üldhariduse arengukavas kirjas vajadus töötada andekatele lastele välja eraldi programm.

Sepa sõnul peaks see algama õpetajakoolitusest. “Õpetajakoolitus on võtmeküsimus,” rõhutas ta. Nii võiks õpetajakoolituse 3+2 süsteemi magistritasemel õpetada andekuspedagoogikat.

Kui õpetajad andeka lapse tunnis ära tunnevad, saaks laps võtta osa piirkondlikes keskustes korraldatavatest süvakursustest, kui tema enda kool seda ei võimalda. Kõigepealt viib ministeerium läbi uuringu, et kaardistada andekate laste õpetamise ulatust ja vajadusi Eestis.