Rahvusringhäälingu kõrgeim juhtimisorgan on eelnõu kohaselt nõukogu, kes planeerib rahvusringhäälingu tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosneb kaheteistkümnest riigikogu liikmest, kes esindavad fraktsioone proportsionaalselt. Nõukogu koosseisu kinnitab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul viieks aastaks.

Eelnõu lubab riigieelarveliste vahendite kasutamist uute meediateenuste tutvustamiseks nõukogu otsusel.

Isamaa ja Res Publica liidu hinnangul on Rahvusringhäälingu seaduseelnõu säte, millega valitsus soovib ringhäälingunõukogu koosseisu määrata 12 poliitikust koosneva nõukogu, samm eemale euroopalikult demokraatlikust lähenemisest.

Opositsioon näeb eelnõus valitsuse kava suurendada valitsusparteide poliitilist kontrolli avaliku meedia üle, sest sellele on eelnenud ajakirjanike „personaalküsimuste arutelud”, avalikkuseni on jõudnud kultuuriministri telefonikõned ajakirjanike „eksimuste” asjus ning pidev kriitika, et avalik-õiguslik meedia vajab „tasakaalustamist”.

Ringhäälingu nõukogu liikme Ela Tomsoni sõnul suudab ringhäälingunõukogu, mille üks ülesandeid on jälgida tasakaalustatud programmipoliitikat, oma ülesandeid hästi täita vaid siis, kui ta on vaba survest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid