Uurimiskomisjoni versiooni võit seiskaks 600 kopteri lennud

Uurimiskomisjoni aseesimehe sõnul tehakse vajalikud laborikatsed igal juhul.

Möödunud aasta augustis Tallinna lahte kukkunud Copterline’i helikopteri hukkumise uurimises on helikopteri tootja Sikorsky Aircraft Corporationi jaoks mängus ülikõrged panused.

Selles on kindlad kõik lennunduse asjatundjad, kelle arvamust Eesti Päevaleht küsis. Praegust vaidlust saaks mõne asjatundja sõnul võrrelda ka pärast Estonia katastroofi toimunud laevatehase ja uurijate vahelise vägikaikaveoga ro-ro-tüüpi parvlaevade üle.

Kopteriõnnetuse uurimiskomisjoni versiooni kohaselt põh-justas õnnetuse helikopteri rootori juhtimissüsteemi ühe õli äravoolukanali ummistumine, mille tekitas süsteemi enda kolvi kattest lahti tulnud tükike. Selles on kopteritehas komisjoniga nõus, kuid edasises mitte.

Komisjoni versiooni kohaselt põhjustas õli äravoolukanali ummistumine ka kopteri pearootori labade pöördumise õhuvoolu suhtes suure nurga alla. Kuid kopteritehase arvates ei saanud ummistus õnnetust põhjustada ning põhjus peab olema milleski muus – olgu selleks siis vesipüks, mille firma esindajad on välja pakkunud, või pilootide viga.

Raske ülesanne

Selleks aga, et uurimiskomisjoni versiooni saaks tõestada, peavad sellele eelnema laborikatse. “Ameeriklased püüavad väita, et Eesti komisjonil pole ei laborit ega simulaatorit, kus katseid teha, ega ka ühtegi alust, mille põhjal õnnetuse versiooni saaks tõestada,” selgitas üks ekspert.

Kopterikatastroofi uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader on siiski veendunud: “Me oleme kindlad, et me oleme õigel teel.”

“Tehasel on endal muidugi kõik laborid olemas, kuid kui nemad ei vii seda uuringut meile vajaliku seisuni, siis me tõestame seda kuskil mujal. Praegusel hetkel ei ole sugugi välistatud, et Sikorsky ise suudab seda teha,” rääkis Ader. Tehnilise vaidluse taga on aga palju arusaadavam põhjus – suured summad. Maailmas lendab ligi 600 Tallinna lahte kukkunud helikopteriga sama tüüpi lennumasinat, millel kõigil tuleks komisjoni versiooni tõestamise ja USA föderaalse lennuameti poolt tehtava võimaliku ettekirjutuse korral teha ümberehitusi.

Parandused aga maksavad raha nii Sikorskyle kui ka kopteri kasutajatele.

“Kui komisjoni esitatu osutub põhjuseks ja ettekirjutused tehakse, siis tuleb kõik seda tüüpi kopterid ära “groundida” (lendamine peatada – toim). Ümberehitus võib võtta kuu või kaks iga masina puhul,” rääkis üks lennundusasjatundja. “Iga ettevõte, mis koptereid kasutab, loodab, et kopteritootja tasub kulud, mis kaasnevad hooldustööde ajal kopterite mittekasutamisega,” lisas ta. “Tavaliselt kujuneb sellest suur vaidlus juristide vahel, kuid ka juristidele peab ju maksma.”

Kopteritehas üritab enda jaoks aega võita

Kõige julgema oletuse põhjal on komisjoni ja kopteritootja vaidluse peapõhjus aga see, et üle neljasaja S76C+ helikopteri on Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Indoneesias ja mujal nafta- ja gaasitööstusettevõtete käsutuses. Ning asenduskoptereid ei ole neile kohe võimalik leida.

Komisjoniga vaidlemise pikendamise põhjus tehase jaoks olevat võita väärtuslikku aega. “Usun, et praegu töötab Sikorsky 24 tundi ööpäevas, et vigaseks osutunud servot ümber disainida. Selleks, et kui ühel hetkel tuleb nende kopterite lennud peatada, oleks neil see juba olemas ja ümberehitustöödeks kuluks võimalikult vähe aega,” rääkis üks asjatundja. Seni aga haarab kopteritootja ilmselt igast õlekõrrest.

“Me oleme tarninud kokku üle kuuesaja S-76 helikopteri ja nende lennuaeg kokku on rohkem kui 4 miljonit lennutundi,” ütles EPL-ile Sikorsky Aircraft Corporationi pressiesindaja Edward Steadham. “Kümned riigid kasutavad neid koptereid firmajuhtide ja naftaplatvormide tööliste transportimisel, otsingu- , pääste- ning muude ülesannete täitmisel. Õnnetuse uurijatega teeme me pidevat koostööd,” lisas Steadham.

Copterline sai hüvitiseks ligi 86 miljonit krooni

•• Copterline sai mullusuvises katastroofis kaotatud lennumasina eest kindlustusfirmalt hüvitiseks ligi 86 miljonit krooni, kirjutas Eesti Ekspress.

•• Hukkunute perekonnad aga on saanud vaid ligikaudu 300 000 krooni. Copterline’i esindaja väitel on lennufirma kõik omapoolsed kohustused hukkunute omaste ees täitnud.

•• Vahetult pärast mullu 10. augustil toimunud õnnetust, milles hukkus 14 inimest, rääkisid Copterline’i juhid, et reisijad olid kindlustatud koguni 4,7 miljonile kroonile.

•• Praeguseks on selge, et omastele maksti vaid 16 000 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut ehk summa, mis vastab ligikaudu 300 000 kroonile.

•• Samas ütles õnnetuses tütre kaotanud Külvi Kuusk Eesti Ekspressile, et firma lubas mullu maksta hukkunute omastele “viis miljonit kohe lähema nädala jooksul. Väga kiiresti, kõikidele kannatanutele”.

•• Tänaseks on osa Copterline’i õnnetuses kaotusi kandnud eestlasi palganud ühise advokaadi.

•• Copterline on samal ajal saanud kindlustusfirmadelt kaotatud sõiduki eest kätte seitse miljonit dollarit ehk ligi 86 miljonit krooni.

•• Copterline Estonia OÜ juhatuse liige Johan Pender kinnitas, et vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele eeskirjadele olid kõik õnnetuses hukkunud reisijad kindlustatud. “Kindlustussummade väljamaksmine on kindlustusfirma kohustus ning Copterline siia sekkuda ei saa,” selgitas Pender.

•• Copterline OY tegevjuht Kari Ljungberg ütles, et Copterline’ile teadaolevalt ei ole ükski hukkunute omastest oma nõuet kindlustusfirmale veel esitanud.

“Mida kiiremini omaksed oma nõuded esitavad, seda kiiremini saab ka kindlustusfirma oma kohustused nende ees täita,” selgitas Ljungberg.