Üha enam tudengeid hakkab jääma tasuta magistrantuurist välja
Näiteks Tallinna ülikoolile on riik sel aastal eraldanud vaid 318 tasuta magistriõppekohta, kuigi möödunud õppeaastal lõpetas bakalaureuseõppe 1219 tudengit.
“See on väga vähe. Põhimõt- teliselt peaks olema kõikidel inimestel, kes bakalaureusekraadiga lõpetavad, võimalus edasi õppida,” lausus Tallinna ülikooli rektor Rein Raud. “3 + 2 süsteemi bakalaureus ei ole päris kõrgharidus, viimasele vastab magistrikraad,” ütles Raud.
Parem seis on Tallinna tehnikaülikoolil ja Tartu ülikoolil, kellele ministeerium eraldas uueks õppeaastaks vastavalt 678 ja 668 õppekohta.
Tallinna tehnikaülikooli vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht ütles, et nendel kohtade puudusega probleeme ei ole, pigem jääb kohti tühjaks. “Esimesel kahel aastal ei ole üldpilt kiita olnud,” sõnas Piht, kelle sõnul on asi ka selles, et suur osa noormeestest tudengeid ei lõpeta kooli nominaalajaga.
Suur probleem
Tasuta magistrikohtade väikese arvuga (66) ei olnud rahul ka Eesti kunstiakadeemia prorektor Andres Tali. “See on väga suur probleem. Kunstiakadeemias on oma erialale pühendunud inimesed, kellest enamik tahaks sama asjaga jätkata,” ütles Tali, kelle sõnul on koolis alati magistrikohtadele konkurss. Tali arvates võiks bakalaureuseõppesse sissesaanutest magistrantuuri vastu võtta 80 protsenti tudengitest.
Riiklik koolitustellimus magistriõppekohtadele oli kõikide koolide peale kokku 2320 kohta. Suur osa riikliku tellimuse eri- aladest oli seotud loodus- ja täppisteadustega (24 protsenti) ning tehnika, tootmise ja ehitusega (22 protsenti).
Selleks õppeaastaks ei esitanud riik enam tellimust 4 + 2 süsteemi magistriõppuritele.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul lähtub riik sellest, et sisseastunud tudengitest osa ei lõpeta eri põhjustel bakalaureuseõpet õigel ajal. “Reformijärgselt on riigi kohustus tagada umbes 75 protsendile bakalaureuseõppe lõpetajatest edasiminek magistrantuuri. See on umbes sama protsent, mis üldiselt läbi aegade ülikooli alustanutest on ka ülikooli lõppu jõudnud,” selgitas Kõrgesaar riigi seisukohta.
Kui vanas süsteemis oli iga magistriõppekoha kohta kaks bakalaureuseõppekohta, siis uues süsteemis on see suhe 1,5. Õppesuundade tegelikku tellimusraha mõjutab ka erialakoefitsient.
Tartu ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Catlyn Kirna ütles, et praeguse haridussüsteemi aluseks oleva Lissaboni strateegia järgi peaks olema kaheaastaseid magistrantuurikohti sama palju kui bakalaureusekohti.
“Eestis on see juba algselt teistmoodi või valesti,” ütles Kirna, kes tõi ka välja, et iga aastaga konkursid aina suurenevad, kuna järjest tuleb juurde neid, kes kohe magistrantuuri sisse ei astunud ja tahavad seda hiljem teha.
Kommentaar
Marja-Liisa Alop, Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimees
Meie arvame, et kõik, kes tahavad, peaksid saama edasi õppida.
Riik tagab kahele kolmandikule riikliku koolitustellimuse alusel õppivatest tudengitest edasised õpingud, eelarveväliseid on piiramatult. Aga riiklik koolitustellimus võiks olla ikkagi sama suur.
Praegu on lõpetajaid vähem kui planeeritud, nii et teoreetiliselt ei peaks ükski soovija ukse taha jääma. Aga nad võivad jääda ukse taha sellepärast, et vastu võetakse ikkagi ka 4 + 2 lõpetajaid.
Inimesed peavad õppima tasulistel kohtadel või õpingud katkestama. See on kõige hullem, kui kolme aastaga lõpetajal jääb selle pärast õppimine pooleli, et tellimusi on vähem või õppima võetakse ka 4 + 2 lõpetajaid.
