Sajad Eesti noored kuulevad välismaa ülikoolide kutset
Vähemalt paarsada värsket gümnaasiumilõpetajat läheb sel sügisel omal käel ja oma raha eest välisülikooli õppima, viimase paari aastaga on selliste noorte hulk hüppeliselt kasvanud.
Täpseid andmeid välisülikoolidesse minejate kohta pole kellelgi, ka haridus- ja teadusministeeriumil mitte. Kuid näiteks ainuüksi Kuressaarest läheb kolm äsja gümnaasiumi lõpetanud sõbratari välisülikooli Ameerikasse, Hollandisse ja ·otimaale.
“Ma ei leidnud Eesti ülikoolidest täpselt seda, mida õppida tahtsin,” ütles Hollandis Utrechti ülikoolis õpinguid alustav Kuressaare neiu Ivika Palu. “Bakalaureusekraadi saan sotsiaalteadustes, õppides eelkõige politoloogiat ja õigusteadust, kuid kitsast teemat veel ei tea.”
Ivika hakkas rohkem kui aasta tagasi uurima maailma ülikoolide edetabeleid, võrdles, mida ja kuidas õpetatakse. Täiesti tavalisest perest pärit eesti neiule ei olnud ebaoluline ka see, kui kalliks õpingud lähevad. Ivika sõnul on Utrechti ülikool vana ja traditsioonidega, õppemaks kordades madalam kui Inglismaal, kus neiu samuti mitmesse ülikooli pääses. Saare neiule meeldis Utrechtis seegi, et tegu pole mammutkooliga. Esimese taotluse peale sai ta sealt küll eitava vastuse, ent neiu tegi hollandlastele lõpuks selgeks, et neil tasub terve kooliaja ainult viitele õppinud neiu vastu võtta. Inglismaal on eestlastega rohkem kogemusi ja sealt sai ta viiest ülikoolist jaatava vastuse ilma suulise intervjuutagi.
Vene noored eriti aktiivsed
Briti Nõukogu haridusnõustaja Ursula Roosmaa sõnul on pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga välisülikoolidesse astuvate Eesti kodanike hulk hüppeliselt tõusnud. Suurem osa saareriiki minejaist on pärit venekeelsetest Eesti peredest.
“Kui enne liitumist läks aastas paarkümmend noort Inglismaale ülikooli ja seda just jõukatest peredest, siis tänavu võib minna kuni 120 noort ja täiesti tavalistest peredest,” ütles Roosmaa.
Varem anti Briti Nõukogus kõigile õpihuvilistele erakonsultatsioone, kuid juba mullu hakkas haridusnõustaja kaks korda kuus tööle gruppidega. “Mullu septembris oli ligi poolsada kuulajat, tavaliselt aga 15–23,” ütles Roosmaa.
Briti Nõukogu ei pea üliõpilaste kohta täpset arvestust, kuid Roosmaa hinnangul võib praegu saareriigi ülikoolides õppida 200–250 Eesti noort.
Inglise keele tasemeeksamil käis mõni aasta tagasi 200–300 inimest, mullu oli arv 420. Briti Nõukogus eksameid korraldav Kaarin Truus arvab, et sel aastal jõutakse juba poole tuhande eksaminandini. Inglise keele tasemeeksameid teevad Briti Nõukogu juures ka teistesse Euroopa riikide ja Ameerika kõrgkoolidesse minejad, ning mitte ainult bakalaureuseõppe pärast.
Tallinna tehnikaülikooli juures tegutsevas Ameerika ülikoolide teabekeskuses käiakse juba üle kümne aasta tasemeeksameid tegemas. Keskuse juhataja Eha Tedre sõnul võis arvata, et pärast Euroopa Liiduga liitumist langeb huvi Ameerika ülikoolide vastu, kuid üllatuseks on arvud endiseks jäänud. “Sel aastal on Ameerikasse õppima ja ka praktikale minemas 35–50 noort ja USA statistika järgi õpib seal 280–310 Eesti kodakondsusega isikut,” ütles Teder.
Õppemaks võtab hinge kinni
•• Kevadel prantsuse lütseumi lõpetanud Toomas Laarits pääses edasi õppima mainekasse Ameerika Harvardi ülikooli. Seal on ainuüksi õppemaks 48 000 dollarit ehk sadu ja sadu tuhandeid kroone, mille sees on tasu toa ja toidu eest ning veidi raha isiklikuks tarbeks.
•• Ivika Palu koolis Hollandis on aastane õppemaks 1500 eurot ehk üle 20 000 krooni. Ivika on arvestanud, et kulud kokku on vähemalt 10 000 eurot ehk üle 150 000 krooni.
•• Briti Nõukogu haridusnõustaja Ursula Roosmaa sõnul oli vahepeal kaks aastat, mil Eestist pääses Suurbritanniasse õppima täiesti tasuta ehk õppemaksuta. Nüüd kehtib tavapärane saareriigi ülikoolide 3000-naelane ehk umbes 70 000-kroonine aastamaks, nagu kõigile euroliidu riikidele.
•• Õppemaksuraha ei pea noorel kohe olema, sest sealsed pangad annavad laenu, mis tuleb pärast tööle asumist tagasi maksta. Ka on seal näiteks baarides ja restoranides kerge tööd saada, et elamisraha teenida.
