Professor Margus Viigimaa: “Süda hakkab vananema juba sündides.”
“Inimese bioloogiline vanus võib oluliselt erineda tema astronoomilisest vanusest. Sama on südamega. Sa võid olla väga eakas inimene, aga su süda on täiesti terve. Samas näeme teisalt, et juba 20–30aastastel esineb südameinfarkte. Rääkimata sellest, et inimese arterite vananemine algab juba lapsepõlvest. Isegi looteeast, nagu teatud uuringud näitavad,” nendib Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa tõsiasja, et inimese vananemine, siis ka tema südame oma, algab sünnist.
Osale sõeluuringutel
Sestap peab oma südame tervisele mõtlema igas vanuses inimene, on professor Viigimaa veendunud. “Samuti tuleks mõelda, milline on pärilik foon ja millised on riskitegurid. Kui perekonnas esineb suhkru- või vererõhuhaigust ning kolesteroolitaseme kõrgenemist, on väga suur tõenäosus, et see kandub edasi. Selline inimene peab juba lapsepõlves mõtlema sellele, mida ta sööb, olema kehaliselt aktiivne, normkaalus ja piisavalt puhkama. Õigemini, lapse puhul peab valvas olema perekond. Keskeas, kui inimesel see n-ö. esimene tervisevaru otsa saab ja kusagilt pigistama hakkab, tahetakse juba ise midagi muuta. Aga kui häda üle läheb, jätkatakse samas vaimus. Alles siis, kui esimene infarkt on seljataga, muudetakse oma elustiili põhjalikult. “Ma ei saa öelda, et siis on juba hilja – hilja pole kunagi, sest ka kahjustatud südamega on võimalik edasi elada, kui kõik õnneks läheb. Meie kõikide tegevus on suunatud sellele, et inimesed võimalikult vara oma südame eest hoolt kandma hakkaksid.”
Professor Margus Viigimaa tuletab meelde, et Eestis käivad südame-veresoonkonnahaiguste sõeluuringud 30–60aastastele inimestele, mida veab haigekassa. Uuringud algasid aastal 2000 kolesterooliprogrammi nime all. Aastast 2002 siiani kestev programm kannab nüüd südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmi nime. Programm algab perearsti tasandil ja osaleda võivad kõik perearstid. “Praegu on osalevaid perearste umbes 200 ja nende arv suureneb järjest. Aastas uuritakse üle 10 000 inimese. Mõte on selles, et kui teatavas vanuses inimene mis iganes murega oma arsti poole pöördub, tehakse talle ettepanek ka südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise programmis osaleda.”
Perearstid saadavad ka ise koju kutseid sõnumiga – “Olete minu nimistus, aga pole kaua aega minu juures käinud, meil on selline programm, palun tulge!”
Mida südame jaoks teha saad?
•• Hoia veres sisalduva kolesterooli väärtus normis. Üldkolesterooli tase veres peab olema alla 5 mmol/l. Risk südamehaigustesse haigestumiseks tõuseb oluliselt, kui kolesteroolisisaldus on üle 6 mmol/l.
•• Vaata, mida sööd. Süda armastab tera-, köögi- ja puuvilja. Pane toidusedelisse vähem kolesteroolirikkaid toiduaineid. Söö mõõdukalt lahjat looma- ja linnuliha, kala, lahjasid piimasaadusi ja pähkleid. Tarbi vähem suhkrut, soola ja loomseid rasvu. Unusta praadimine, vaid keeda, auruta ja grilli.
•• Süda ei armasta liigset alkoholi. Asi on hull, kui jood päevas rohkem kui pudeli õlut, üle kahe klaasi veini või kahe pitsi viina.
•• Hoia vererõhk normis. Kui muidu ei saa, aitab tohter rohtudega.
•• Ülekilod on kurjast. Liiguta ennast! Parim on kiire käimine, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit ja suusatamine. Vähemalt 2–3 korda nädalas 30–40 min korraga.
•• Jäta suitsetamine maha.
•• Ei stressile. Õpi lõõgastuma ja säilita positiivne ellusuhtumine.
•• Käi arsti juures. Kui keegi ei tea, et sul on mure, ei saa sind aidata.
