Astrid on pärit Ameerikast. Need lilled armastavad päikest ja viljakat mulda.

Astreid on maailmas üle kolmesaja liigi ning paljusid neist kasvatatakse ka Eesti aedades. Sel aastal on olnud eriti soe sügis, seepärast õitsevad praegu ka sellised astriliigid, mis ennast ehk igal sügisel nii rikkalikus õiteilus ei näitagi. Soojad ja mahedad ilmad lubavad aga sügisastreid nautida täie rinnaga.

Cerese peaaedniku Maris Paalvelti sõnul on just aster dumosus ehk madal aster selline, mis sageli ei jõuagi meil sügiseti õitsema minna. Valides aeda madalaid astreid, peaks vaatama sordi kõrgust ja õitsemisaja algust.

Cerese aiakeskuses on madalatest astritest müügil järgmised sordid:

“Woods light Blue”, millel on ühekordsed keskmiselt sinised õied kollase südamikuga. Lille kõrgus on vaid 25 cm, õitseaeg augustist oktoobrini.

Samamoodi madalal, 25 cm kõrgusel “Woods Pinkil” on ühekordsed roosad õied kollase südamikuga. Temagi õitseaeg jääb augusti- ja oktoobrikuu vahele.

Sellised madalakasvulised sügisastrid sobivad nii madalaks hekiks kui ka konteineritaimedeks. Kevadest sügiseni on nad atraktiivse tugeva, nahkja lehestikuga, mis alles sügisel ilmutab õitsemismärke. Veidi kõrgematest astritest on levinumad “Jenny” – õied on purpursed ning lehed hallikasrohelised; “Mittelmeer” – õied taevassinised, lehed hallikasrohelised; “Starlight” – õied tumeroosad, lehed hallikasrohelised.

Kõigi eelnimetatud sügisastrite kõrgus jääb vahemikku 30–50 cm ning õitseaeg saabub septembris. Julgelt võib öelda, et need sügisastrid õitsevad kuni tõsiste külmadeni.

Uus sort on haiguskindlam

Aster novae angliae ehk kaunis aster on kõrgekasvuline sügisaster. Rammusas mullas võib ta kasvada kuni pooleteisemeetriseks, kuid enamasti jääb ikkagi meetrikõrguseks. Varasema õitseajaga, augustist-oktoobrini, on “Lachglut” ja “Bauglut”, mille õievärv varieerub roosast sinilillani.

Ehkki sügisaster on juba minevikust teada-tuntud lill, kinnitab Maris Paalvelt, et uued aretussordid on vähem haigustundlikud.

Nimelt on sügisastrite levinumaks tõveks ebajahukaste ja seenhaigused. Uute sortide miinuspooleks võib aga pidada seda, et nende ilus lehestik maitseb tigudele. Siiski võib öelda, et sügisaster on vastupidav ja rahulik taim, mis ei vaja ülisuurt hoolitsust. Teda ei heiduta ka vähese vihmaga suvi ega niru kastmine, sest tema poolpuitunud varred saavad hakkama ka vähese veega.

Soovitus: Sügismasenduse vastu astritega

Oktoobriks on kõik lilled aias ära õitsenud, astilbed ja hostad tõmbavad veel lehestikuga pilku. Üksnes õitsev sügisaster hoiab aeda säramas – tema punakas- ja sinakaslillad õied on kuldses sügises nagu pärlid. Et sügisaster on püsilill, näete seda rõõmsat sära igal sügisel! Uued sordid on haiguskindlamad ja rohke õitsemisega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena