Marek Strandberg ökomajas ei ela
•• Kas näitate ka ise eeskuju – elate ökomajas, liigute ainult ühissõidukitega, tarbite ainult ökoloogilist kaupa? Olen kuulnud, et päris nii see pole, pigem vastupidi. Miks?
Ma ei ela ökoloogilises majas, kuid olen oma elukohta ühel ja teisel moel ökoloogilisemaks muutnud. Ühissõidukitest: sõidan ehk rongiga paarkümmend või enam reisi aastas. Soojal ajal, mis on veel praegugi, ajan oma päevaseid asjatoimetusi võimaluse korral jalgrattaga. Aga kasutan ka autot ja lennukit. Söön tavalist toitu. Võimalusel valin mahetoitu, kuid see valik pole praegu veel just mitte kõige kergem ja mugavam. Mugavuse pärast ongi põhjust seista olude eest, mis mugavust oluliselt häirimata vähendaksid halbu mõjusid keskkonnale. Küll olen ma aidanud kasutusse võtta kümmekond ökomaja ning õpetanud inimestele ökoloogilise innovatsiooni olemust ja võimalusi. Täna ilmselt väga karmi tuule ja vihma tõttu rattaga ei sõida!
•• Kas juba praegu oleks võimalik ehitada ökomaja oma päikesepaneelide ja väikese tuulegeneraatoriga niimoodi, et ei peaks üldse Eesti Energia võrku lülituma? Kas selline nn oma elekter tagab ka normaalse arvuti-, teleri- jms kasutamise?
Jah, on küll. Nüüdisaegsed konverterid tagavad akudest pärit alalisvoolust kvaliteetse vahelduvpinge muundamise, akusid aga laevad välised allikad: tuul, päike ja mikrogeneraator.
•• Miks ei kasutata kodudes puhta magevee asemel mustemat vett, Eesti tingimustes näiteks puhastatud merevett? Enamikus kohtades – vann, du‰‰, nõudepesu, tualett – ei pea selleks ju joogivett raiskama?
See on küll küsimus Tallinna Veele, kuid kommentaariks niipalju, et Eestis pole suurimad mageveeraiskajad mitte inimesed oma igapäevaste toimingutega, vaid põlevkivikaevandajad. Elanikud kasutavad aastas 45–50 miljonit tonni magevett, põlevkivitööstuses kasutatakse aga 200 miljonit tonni magevett!
•• Meil raisatakse tohutult paberit reklaami peale. Kas meil on mingeid võimalusi sellise lauslaristamise peatamiseks?
See on tõepoolest arutu tegevus. Üheks ravimiks on teadlik ja kaubanduslikku ajupesu tõrjuv tarbija. Selline, keda kasvatab näiteks Kanadas elav eesti soost Kalle Lasn oma Adbustersiga (www.adbusters.org).
•• Mis võiks edasi saada pöördumisest põlevkivikaevamise piiramiseks, mis septembris NO-teatris vastu võeti?
Sellele kogutakse veel allkirju: tõlgituna saadetakse see ka Põhjamaadesse. Ilmselt edastatakse tekst ka meie valitsusele ja riigikogule. Nagu kuulda, on ka valitsuserakonnad hakanud juba põlevkivikaevandamise peatamise osas sõna võtma. Seda on teinud nii Keskerakond kui ka Rahvaliit, mis tähendab, et nüüd tuleb see vaid otsustena vormistada. Loodetavalt algab just sellega energiapuntra lahtiharutamine.
•• Milliste meetmetega kavatsete suurendada sündimust ja peatada rahvastiku vananemise?
Selleks meetmeks on säästva kodu rajamise toetamine. Selle kava kohaselt tasutaks kompensatsiooni leibkonnale, kes on rajanud energiasäästliku ja autonoomse energiavarustusega kodu ning kasutanud seda kokkulepitud säästureeglite alusel eluasemena viis aastat. See soodustaks suuremate leibkondade teket ning looks eelisolukorra peredele, kuhu võiks sündida ka rohkem lapsi, sest kui pere (leibkond) sõlmib riigiga säästukodulepingu, on tal viie aasta möödudes loomulik huvi saada kompensatsiooni pigem viie kui kahe pereliikme eest.
•• Mida arvate mõttest lisada kooliprogrammi rohelise mõtlemisviisi algõpetus?
See õpetus peaks koolides kindlasti olema ja enamgi veel: koolidki peaksid olema rajatud nii, et loodushoid ja säästev korraldus neist sedavõrd välja paistaks, et lapsed käiksid iga päev näitliku ja toimiva õppevahendi sees õppimas.
•• Kes rahastab teie juba aastaid kestvat parteirajamiskampaaniat? Kuna riigiametnikud ei peaks olema politiseeritud, tekib küsimus, kas teie arvates on mingite isiklike sihtide saavutamine oma töökohta kasutades korruptsioon või mitte.
Ma olen seda selgitustööd teinud oma vabast ajast ja sisemisest veendumusest ning kahjuks üsna sageli ka oma lähedaste arvelt. Ma olen oma lähedastele võlgu hulgaliselt aega ja tähelepanu. Ma pole riigiametnik. Ja korruptsioon sõltub isiklikust sihist: kui selleks on majanduslik kasu, mille saamise eelduseks on riigiametniku positsioon, siis on see taunitav (ka seadusevastane), kuid kui selle eesmärk on vaimne, hariv ning mõistmise piire avardav, peaks see olema iga kodaniku kohus, sõltumata tema ametist ja positsioonist.
•• 1993. aasta 20. märtsi Postimees avaldas info, et Marek Strandberg katkestas Tartu ülikoolis doktorantuuri majanduslikel põhjustel. Ometi ostis AS Maag, kelle üks juht oli Marek Strandberg, samal sügisel ajalehe Rahva Hääl. Kust tulid miljonid ajalehe ostmiseks, kui ülikoolis õppimiseks toidurahagi ei jätkunud?
Äritegevus oli mulle toona atraktiivne ja tuli sellele pühenduda, see oligi majanduslik põhjus. Ilma pühendumiseta majandustegevusele poleks ka need miljonid tulnud. Eks tagantjärele vaadates oli sellise “majandusliku põhjuse” väljatoomine ehk keigarlikki. Aga loodetavalt põdesin need jõukuse lastehaigused toona läbi ja olen praegu sedalaadi asjade suhtes juba üksjagu immuunne.
