USA ajaleht avaldas Tallinna tehnikaülikooli professori, riigiteaduste õppetooli juhataja Wolfgang Drechsleri artikli Eesti e-valimistest. Drechsleri sõnul kinnitas võimalus hääletada mullustel kohalikel valimistel ka interneti teel Eesti liidriseisust e-riiginduses ning andis aimu, kuidas võiksid uue aja valimised välja näha ka mujal. Ta mainis samas, et e-hääletust pole Eestis siiski üksmeelselt aktsepteeritud. “Kõige e-oskuslikumaid – sageli nooremaid ja enam linnades elavaid – valijaid esindav Reformierakond on uuendust pooldanud, nagu ka Isamaaliit, mille juhtide arvates pakub see algatus riigile ühtlasi suurepärase globaalse mainekujunduse võimaluse. Kuid Keskerakond ja Rahvaliit, keda toetavad Nõukogude-järgse aja muutustes kannatanud vanemad ja vaesemad valijad, on e-hääletamist vastustanud. Digitaalne lõhe on siin täies elujõus,” märkis Drechsler.
“2007. aasta kevadel toimuvatel Eesti parlamendivalimistel võimaldatakse kõrvuti traditsioonilisega taas e-hääletust. Mõned loodavad, et teine katse toob poliitilisse protsessi uusi osalisi, kuigi 2005. aasta tulemused sellele ei vihja.
Ajend informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiat pidevalt täiendada on nii vastupandamatu, et minu arvates hakkab suur osa maailmast järgima Eesti e-hääletamise eeskuju. See on poliitika tulevik, vaatamata hoiatustele sellistelt inimestelt nagu internetiteoreetik Manuel Castells, kelle väitel ohustab e-hääletus demokraatia legitiimsust.
Eesti teedrajav e-hääletamise kogemus ei näi olevat siin demokraatiale kahju teinud. Kuid see pakub mitmeid õppetunde. E-hääletus on võimalik ja teostatav ilma tehniliste tõketeta. Ent selle mõju demokraatiale sõltub iga riigi kontekstist ja tingimustest, eriti tehnoloogilise teadlikkuse ebaühtlasest jaotusest rahvastikus. Kui e-hääletus saab Eestis ja mujal oluliseks valimisvormiks, pole valimistel uued võitjad ja kaotajad mitte ainult kandidaadid, vaid ka ühiskonna täiesti erinevate tehniliste võimalustega osad.”
