Kellele kuuluvad tudengite tehtud kooli- ja lõputööd?
Kuigi mitte ükski kõrgkoolide esindajatest ei mäleta, et nende koolis oleks juhtunud, et kool on oma tudengi lõputöö viimase teadmata kellelegi kolmandale müünud, puudub neil endilgi arusaam sellest, kellele need õigupoolest kuuluvad.
Positiivne näide on tänavu Tartu ülikooli kirjastuselt ilmunud ning Kaja Tampere koostatud raamat “Praktiline suhtekorraldus: Eesti kogemus”, kus muu hulgas kasutati tudengite kirjutatud töid. Kirjastuse direktori Vaiko Tigase sõnul lepiti selle raamatu puhul tööde kasutamises otse autoritega kokku ning ülikool asjasse ei puutunud.
Tartu kõrgema kunstikooli arendusjuhi Andra Siibaku sõnul kuulub tudengi lõputöö autoriõigus autorile ja omandiõigus koolile, kui seda ei ole just lepinguga muudetud. Aga kas koolil on õigus seda müüa?
“Otse sellist õigust küll ei ole,” ütleb Siibak. “See käib kooskõlas töö autoriga ja kui on tellimustööna valminud diplomitöö, siis sellest arvestatakse mitte vähem kui kümme protsenti kooli üldiseks omatuluks ja ülejäänu erialaosakonna tuluks.”
Eesti kunstiakadeemias valminud kujutava kunsti teose originaali edasimüümisel on teose autoril õigus saada kõigest viis protsenti müügisummast.
Põhimõtteliselt väidab Siibak seda, et inimesele, kes selle teose reaalselt valmistas, jäävad tühjad pihud. Siibaku sõnul jäetakse paljud kooli lõputööd nn koolifondi. “Koolifondi jäänud tööd on kooli omad, see on kõigile diplomandidele ja tudengitele teada. Tagasiulatuvalt ei saa autor oma kunagisi töid nõudma tulla,” selgitab ta.
Ka Tallinna tehnikakõrgkooli õppeprorektori Enno Lendi sõnul kuuluvad ülikooli lõputööd autorile ja koolile. “Lõputöö on õppeotstarbeline töö ja õppekava üks komponent,” ütleb Lend. “Kuni sellele pole võetud autorikaitset, on tegu koolitööga.”
Eesti autorite ühingu tegevdirektorit Kalev Rattust hämmastab, mida koolijuhid asjast arvavad: “Meil ei ole vaja teost kusagil registreerida. Autoriõigus tekib juba loomise vaheetappides, näiteks kavandite ja eskiiside tegemisel.” Rattuse sõnul kuuluvad Eestis teose või töö autorile kõik õigused, välja arvatud juhul, kui loomine toimub otseste tööülesannete täitmisel.
“Tavaliselt ei ole tudeng ja ülikool ju mingis töölepingulises suhtes,” sõnab Rattus.
“See, et kooli käes on mingi teos kui füüsiline tükk, ei tähenda, et koolil oleks sellele ka mingi varaline õigus, välja arvatud juhul, kui see pole eraldi kokkuleppega fikseeritud,” kommenteerib Rattus nn koolifondidesse jäetud töid.
Reeglid olenevad koolist
Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp nendib, et ülikooli töötajate puhul on ülikoolil selged reeglid olemas, aga üliõpilaste puhul mitte. “Tegelikult peaks olema,” sõnab ta.
“Kahjuks ei ole seda kusagil mingi ülikooli õigusaktiga kirja pandud. Ma ei usu, et leian tehnikaülikoolis õigusakti, mis ütleb, kuidas selle teema suhtes toimida,” lisab Kübarsepp.
Nii Kübarsepp kui ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas viitavad asjaolule, et paljud lõputööd on sündinud ülikooli kaasabil, kasutades ülikooli inimkapitali ja vahendeid. “Sel juhul võiks öelda, et lõputöö on ühisomand, mis kuulub ühelt poolt ülikoolile ja teisalt ka töö autorile,” sõnab Klaas, kuid leiab samuti, et tegelikult pole see ülikoolides kuigi hästi reguleeritud.
“Ma olen üsna veendunud, et tänapäeva Eestis käitutakse mõnikord nii, et üliõpilane lahkub ja ülikool kasutab seda projekti siis edasi oma äranägemise järgi. Sellele, kuidas see konkreetsetel juhtudel toimib, jään vastuse võlgu. Eks seda esineb nii ja naa,” tõdeb Kübarsepp.
Ka Lend nendib, et tudengite käest on võimalik saada väga palju ideid ja lihvida neid nii, et need oleksid müüdavad.
Rattus ütleb, et ta ei saa kindlalt väita, et koolil pole lõputöödele mingeid õigusi. “Oleneb sellest, milline on ülikooli ja tudengi vaheline lepinguline suhe,” sõnab ta. “Kui kool ütleb tudengile, et “mina olen sinu kool, mulle kuuluvad sinu teoste varalised õigused”, siis see on jama!”
Õigused loojale
Kunstiakadeemias
•• Eesti kunstiakadeemia on üks väheseid Eesti kõrgkoole, kus intellektuaalse omandi kaitse on juba 2003. aastast reguleeritud konkreetse dokumendiga. Vastavale lepingule peavad alla kirjutama kõik EKA õppejõud ja tudengid.
•• 2.1. Kõigi õppetöö käigus üliõpilase või õppejõu loodud teoste mittevaralised autoriõigused kuuluvad selle loojale.
•• 3.1. Kõigi õppetöö käigus loodud teoste varalised õigused kuuluvad selle autori(te)le ja EKA-le võrdsetes osades, arvestades käesolevas peatükis toodud erisusi.
•• 3.2. Vastavalt autoriõiguse seadusele kuulub varaliste õiguste omanikele õigus teost kasutada, lubada ja keelata teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu teose sellisest kasutamisest.
•• 4.1. Sõltumata teose autoriõiguste kuuluvusest, kuulub omandiõigus sellele materiaalsele objektile, millel teos on väljendatud, füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes on need materiaalsed vahendid soetanud.
