Peeter Rebane: uus keskus on väärt vana lammutamist
•• Kuidas nimetaksite teie kavandatud tulevast Sakalat? Saab sellest praeguse Viru keskuse konkurent?
Uus Sakala saab olema kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus. Ei, sellest ei saa kindlasti Viru keskuse konkurenti! Ainus, kes uue Sakala valmimisega seoses tõsist konkurentsi peab kartma, on Coca-Cola Plaza nimeline kobarkino – praeguses monopoolses seisus saavad nad endale lubada ligi kaks korda kõrgemaid piletihindu, kui on näiteks Cinamoni kinodes Leedus. Sakala uus ja tänapäevane 1800-kohaline suur saal ei asu ühegi teise Tallinna saaliga otsesesse konkurentsi, kuna võrreldav saal – hoolimata teravast vajadusest – Tallinnas lihtsalt puudub.
•• Kas olen õigesti aru saanud, et projekti järgi peaks kaubanduspindu olema 45 protsenti ja kultuuripindu 55 protsenti. Mis kultuuripinnad keskusse tulevad ja mida neis tehakse?
Suhtarvud on õiged ning hoonestusõiguse leping sätestab, et kultuuripindu peab olema vähemalt 55% – seda osakaalu me ei saa ega kavatse vähendada. 45% ei ole mitte ainult kaubanduspinnad, vaid toetava funktsiooniga pinnad – kohvikud, restoranid, bürood (kuhu kolimisest on huvitunud näiteks Tallinnfilm, Eesti Filmi Sihtasutus jt). Vaba ajaga seotud kaubandust on meie keskuses ainult täpselt 17%.
•• Millised kultuurisündmused võiksid tulevikus nendel pindadel toimuma hakata? Kellele need võiksid olla peamiselt suunatud?
Suur saal sobib suurepäraselt muusikalide lavastamiseks – Georg Malvius ja Anne Veesaar on korduvalt öelnud, et linnahall on praegu kasutuses ainult hädavariandina ning paraku paljude projektide jaoks sobimatu. Samuti saab Sakalast modernne kodu nii Pöffile kui ka Jazzkaarele. Ka nende korraldajatega on nende vajadustest korduvalt räägitud ning nad on avaldanud meie projektile tugevat poolehoidu.
Lisaks leiavad uues Sakala keskuses endale koha kahe saaliga väärtfilmikeskus, tänapäevane erinevate saalide ja black box’iga tantsukeskus, Eesti koorilaulukeskus, moodne helistuudio ja prooviruumid.
•• Kas peate tõenäoliseks, et seal toimuvate kultuuriürituste toetuseks võiks ka riigilt toetust saada?
Minu teada saavad riigilt ja Tallinna linnalt toetust paljud kultuuriüritused (näiteks needsamad Pöff ja Jazzkaar). See aga on rohkem ürituste korraldajate, mitte majaomaniku pädevus.
•• Kuidas teile meeldib Tartu uue kaubamaja ja Tallinna WW Passaazˇi väljanägemine? Nende autor on samuti Raivo Puusepp, kes tegeleb ka Sakala keskusega.
Tartu kaubamaja probleemi tunnetavad kindlasti teravamalt tartlased, WW Passaazˇi kohta ei oska ma palju kommenteerida. Küll on Raivo Puusepp projekteerinud Tallinna Ühispanga hoone ja Pärnu veekeskuse, mis minu meelest on tasemel hooned!
•• Kuidas teile meeldib praegune Sakala keskus? Kas teil pole kahju lammutada oma ajastu omapärast näidet?
Kindlasti on see huvitav hoone ning ega me alguses seda lammutada ei kavatsenud. Siis näitasid kaks ehitustehnilist ekspertiisi, et tänapäevast ja korralikku suurt saali ei ole võimalik rajada ilma hoonet suures osas lammutamata.
Nii küsisimegi selleks Eesti riigis ette nähtud instantsilt – muinsuskaitseametilt – lammutamise võimalikkuse kohta ning saime loa. Ka Tallinna linnavalitsuse juures töötanud arhitektide eksperdigrupp (kuhu kuulus ka EAL-i praegune juht Ülar Mark) kinnitas, et “lammutamise küsimus on vaba”.
Tegelikult poleks ju ka algse projekti puhul ei hoone sisekujundus ega kolm fassaadi neljast säilinud – seega on minu meelest oponentide kriitika meedias olnud väga pinnapealne.
Samas tean ma, kui sobimatu tänapäevaste kultuuriürituste tarbeks on praegune Sakala. Usun, et uus kultuurikeskus on seda väärt, et praegune hoone lammutada. Ka praeguse maja arhitekt Raine Karp ei ole lammutamisele vastu.
•• Kuidas suhtute loomeinimeste protesti Sakala keskuse kaitseks?
Kas loomeinimeste või - liitude? Väga paljud loomeinimesed on avaldanud toetust just uue keskuse loomisele! Loomeliitude kirja taga on peamiselt arhitektide liit, kes on palju tolmu üles keerutanud ning siis ka kolleege teistest loomeliitudest kaasa tõmmanud. Liidu esimees Ülar Mark on lammutamise võimalikkuse osas üleöö meelt muutnud. Aseesimees Margit Mutso on projekti suhtes kriitiline olnud kauem – selle juured ulatuvad hoonestusõiguse konkursi aega, kus Mutso osales konkureeriva pakkuja koosseisus arhitektina ning kaotas. Minu teada oli Mutso nägemus toona rajada Estonia teatri vastas olevale alale suur seitsme-kaheksakorruseline hotellikompleks. Sellega võrreldes on meie toetavate pindade kava ikka märgatavalt leebem. Mutso silmakirjalikkus kriitikuna paneb pehmelt öeldes imestama.
•• Mis tunne on teil kuulata ja näha proteste Sakala keskuse kaitseks?
Eks ta kurb ole. Ühelt poolt arhitektide tsunft ning teisalt valimisteks valmistuvad erakonnad on suutnud palju lärmi teha, kusjuures tihti kasutatakse ka valet ja demagoogiat, rääkimata isiklikest solvangutest. Miks ma nii kindlalt valimiskampaaniaga paralleele toon, on tõsiasi, et lammutamise vajadus ja luba on teada olnud juba paar aastat, kuid kordagi ei ole keegi üritanud hakata mingeid allkirju koguma. Nüüd, paar kuud enne valimisi, on see äkitselt kõigile tähtsaks muutunud.
•• Kas tajute, et teie tegevus tekitab osa inimestes vastuseisu ning kas see mõjutab teid mingil moel?
Eks vihkamist ole suudetud õhutada üksjagu. See on nukker, eriti kui hakatakse inimeste eraelu kritiseerima, mida ma ise meie oponentide suhtes kunagi ei teeks. Usun samas siiralt, et ajan õiget asja ja et hiljemalt uue projekti valmides mõistavad paljud praegused vastased, et uus kultuurikeskus oli antud lahendust väärt.
•• Kas võiksite kirjeldada lammutamise kulgu ja ajagraafikut?
Sellega tegelevad minu kolleegid ning konkreetsed spetsialistid. Kindel on üks – kõikvõimalikke väärtuslikke detaile püüame säilitada ning leiame neile tulevikus väärilise eksponeerimis- ja kasutusvõimaluse. Ajaliselt peaks lammutamisega minema paar kuud.
•• Mis saab Sakala keskuses olevatest vitraazˇidest? Kas keegi on nende vastu huvi tundnud?
Meie idee oli anda need üle tarbekunsti- ja disainimuuseumile. Kui nad neist huvitatud ei ole, siis leiame kindlasti uue väärika koha.
•• Kas peate võimalikuks, et kohus võiks paeliidu või arhitektide liidu taotluse peale lammutamise peatada?
Ajutiselt on see teoreetiliselt võimalik. Samas ei usu ma loa tühistamise võimalikkust, kuna oleme kõik asjaomased teed läbinud ning saanud kõikjalt ka loa hoone lammutada.
Ajutine peatamine kahjustaks aga kõige enam maja tulevasi kasutajaid, neidsamu Tallinna ja Eesti tähtsündmusi, sest hoone valmimine veniks. Sellest oleks südamest kahju.
•• Kui see juhtuks, siis mis projektist saaks ja mida ette võtaksite?
Ma siiralt loodan, et uus Sakala kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus valmib aastal 2009.
•• Kas teid kutsuti Keskerakonda ja kes kutsus?
Sellise ettepaneku tegi mulle üks Keskerakonda kuuluv tuttav.
•• Inimene astub ju parteisse enamasti ikka selleks, et midagi korda saata. Milliste eesmärkidega astusite Keskerakonda?
Tõenäoliselt on üks praeguse poliittaustaga kampaania põhjusi just soov mustata mind kui võimalikku Keskerakonna häältepüüdjat. Selles osas on erakonna oponentide energia kulunud vales suunas – ma ei kavatse märtsivalimistel kandideerida ega ole seda kunagi kavatsenud. Mul ei ole ambitsiooni pääseda riigikokku.
Minu erakonda astumine oli rohkem toetusavaldus nende kultuuripoliitikale. Keskerakond on Eesti ainus erakond, mis on kindlalt öelnud, et seisab kultuuriüritustele ühtlaselt madalama käibemaksumäära kehtestamise poolt. Olen ise ürituste korraldajana veendunud, et selline muutus elavdaks veelgi meie kultuurielu ning just see oli ka üks peamisi tagamaid, miks astusin erakonna liikmeks.
Teiseks, rõhutan veel kord, on minu meelest Eesti sotsiaalpoliitika, eriti tervishoid, tugevalt alaväärtustatud. Kas see on normaalne riik, kus vastsündinute elustamisaparaadi ostmiseks peab rahva hulgas telefonikorjandust korraldama? Mina olen ettevõtjana küll nõus paar protsenti rohkem makse maksma, kui see läheb inimlike eesmärkide heaks.
•• Kas usute, et teie Keskerakonda kuulumine (või ka varasem lubadus erakonda astuda) on soodustanud teie eesmärkide täitmist Sakala keskuse osas?
Paraku on see pigem vastupidi. Kui ajaliselt tagasi vaadata, siis liitusin erakonnaga siis, kui kõik vajalikud kooskõlastused Sakala jaoks olid juba ammu olemas. Igaüks, kes on kinnisvaravaldkonnaga kursis, teab, et lammutusloa väljastamine on formaalsus, millest linnaametnikud ei saa keelduda, kui kõik kooskõlastused on korrektselt olemas. Seega on minu liitumine toonud projektile kahju, kuna see ässitas selle vastu üles terve hulga teiste erakondade liikmeid.
•• Mis on teie ja Keskerakonna peamised kokkulangevad eesmärgid? Kui üks neist on ka soov hoida kultuuriürituste käibemaksu madalal, siis oleks see ju otseselt kasulik ka teie ärile?
Ma ei ole nõus, et see oleks kasulik ainult ärile, rohkem oleks see kasulik kultuurisõpradele. Mina tegelen valdavalt suurte projektidega, mille riskid ei ole enamasti üldse nii hullud. Just väikeste ürituste korraldajatele annaks see muudatus oluliselt juurde julgust ja võimalusi uusi projekte ellu kutsuda. Liiatigi on tänane seis ka Euroopa Liidu seadustega vastuolus – praegu saavad n-ö riiklikud korraldajad soodustusi ja erafirmad mitte. See loob ühtedele teiste ees ka ebavõrdse konkurentsieelise, mis ei ole mitte millegagi põhjendatud.
