Valgusega reostajad ei hooli tähistaevast ja öörahu ihkajatest
“Kui omanik tahab oma kinnisvara teistele nähtavaks teha, suunab ta sellele valimatu hulga proÏektoreid, häirides inimeste rahu ja raisates energiat taeva valgustamiseks,” selgitab valgustusspetsialist ja TTÜ õppejõud Tiiu Tamm.
“Olen rääkinud kardinamüüjatega, kelle igapäevased kliendid on valgusreostuse tõttu kannatajad. Miljonikrooniseid kortereid ostnud inimesed ei saa neis elada, sest majale suunatud proÏektor paistab magamistoaaknasse,” kirjeldab Tamm.
Keskkonnaekspertiisidega tegeleva Hendrikson ja Ko juhtekspert Kuido Kartau leiab, et praegu valitseb Eestis mõtteviis – mida rikkam olen, seda valgem peab olema territoorium. “Tundub, et mõistus ja jõud pole alati kooskõlas,” nendib ekspert. Siiski pöördutakse ka nende firma poole sooviga hinnata valgustuse otstarbekust. “Kokkuhoid võib saada valgustuse juures argumendiks, aga see võtab aega,” nendib ta.
Pärast seda, kui Eesti Päevalehes ilmus artikkel “Võtaks õige tähistaeva muinsuskaitse alla”, saime murekirju Tartu elanikelt, kes pahandasid Luunja kasvuhoonete üliintensiivse valgustuse pärast. See häirib ümbruskonna elanikke ja harrastusastronoome. Luunja aiandis kulub aastas 30 000 megavatt-tundi elektrit, nende valgustus on võrreldav kogu Tartu linna omaga.
“Ühel õhtul oli maal, ligi 30 kilomeetri kaugusel Tartust lõunas, näha mu käe vari kasetüvel. Põhjuseks oli pilvedelt peegeldunud Luunja valgus. Kas tõesti on odavam kulutada energiat pilvede valgustamiseks selle asemel, et pimedal ajal kasvuhooneid katta, et lambid valgustaks kurke, mitte taevast,” arutleb kirjanik ja harrastusastronoom Jaan Kaplinski.
Luunja valla sekretär Valentina Kiiver aga leiab, et inimesed on tugeva valgusega rahul, öösiti tundub turvaline. Ka aiandite juht, AS-i Grüne Fee Eesti juhataja Raivo Külasepp ei pea valgusreostust probleemiks. “Inimesed arvavad, et meie valgus aitab võidelda sügisõhtute masendusega. Ka linnud ja loomad tulevad kasvuhoonete juurde sooja.” Aiandite juhi sõnul pole võimalusi, kuidas vähendada kasvuhoonete kohal olevat kuma.
“Tegelikult on ammu olemas kasvuhooned, mille peale sõidavad öösel katted, et valgusreostust vähendada. Lisaks aitaksid katted kokku hoida taevasse peegelduvat energiat,” kinnitab valgustusspetsialist Tiiu Tamm.
Eesti Päevaleht teeb koos Tiiu Tammega ringsõidu Tallinnas. Arusaamatu valgustusega, et mitte öelda valgusreostusega jääb silma Eesti Energia peahoone ümbrus Laki tänaval, kus hoone kõrval asuval platsil on hulk taevasse suunatud proÏektoreid. “Nad ei valgusta midagi peale taeva, ka majale suunatud valgus on halvasti lahendatud, suurem osa sellest lendab taevasse,” leiab Tamm.
“Valgustatud on peahoone fassaad, mitte taevas hoone kohal. Kuus kulub fassaadi valgustamiseks 600 krooni. Eesti Energia keskuse ümbrus Laki tänaval on konkursi “Kaunim kodu 2004” võitja ning saanud heakorrakonkursi “Mustamäe ilu hoides” võitja tiitli,” kiidab Eesti Energia AS-i kommunikatsioonispetsialist Iveri Maruka‰vili.
Päevalehe tähelepanekutest häiritud energiafirma võtab siiski ette oma peahoone välisvalgustuse analüüsi, tellitud on vastav ekspertiis.
Tartus teatatakse Päevalehele häirivast Selveri reklaamist, mis särab aknast sisse ja täidab toa vereva valgusega.
AS-i A-Selver juhataja Ain Taube selgitab: “Enamik Selveri kauplusi ei asu elamutele nii lähedal, et reklaamid võiks inimesi õhtusel ajal häirida. Kui mure peaks tekkima, võib meiega ühendust võtta. Reklaam on osa meie elust, kuid elutegevust see segama ei peaks.”
Mida arvata võimalusest kaupluse sulgemise järel reklaami valgustus välja lülitada? “Kui valgustus pärast kaupluse sulgemist häirib, tuleb seda võimalust kaaluda. Suurt kokkuhoidu see siiski ei anna,” nendib Taube.
Olympic Casino Eesti AS, mille mängusaalidele on ette heidetud plinkivat välisvalgustust, teatab, et juba alates septembrist on Tallinna kasiinode fassaadide vilkuvad tuled linnavalitsuse poolt keelatud.
“Seega ei ole ühelgi Olympic Casino kaubamärgi all tegutseval kasiinol enam vilkuvaid reklaamtulesid. On staatiline kaubamärk, mille peamiseks mõtteks on tähistada ettevõtte asukohta pimedal ajal. Olympicu kasiinod on avatud 24 tundi ööpäevas, see-tõttu pole reklaamide väljalülitamine mõistlik. Kuna Narvas ja Tartus pole vilkuvad tuled keelatud, plingivad seal Olympicu logod edasi.
Maanteeamet on valgusreostuse pärast protsessinud Rae vallas tegutseva Kalevi kommivabrikuga. “AS-i Kalev territooriumile paigaldatud valgustid pimestavad Tallinna ringteel sõitvaid sõidukijuhte, pimestamise tõttu tekivad liiklusohtlikud olukorrad,” kirjutas Kalevile liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain. Kalev ei pidanud vajalikuks vastata. “Alles pärast Rae vallavanema sekkumist korrigeeriti valgustite valgusvoogu,” ütleb peadirektori abi Tiina Reismann.
Tallinnas Kungla tänaval asuv Estonia klaverivabrik suhtub teatesse valgusreostusest operatiivselt ja mõistvalt. “Keerame oma väravaprožektori teise suunda või kustutame, kui see inimesi häirib,” lubab juhataja Venno Laul.
Puudulik seadusandlus
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Tiina Paldra nendib, et valgusreostuse teema on Eesti jaoks uus. “Ometigi lubab meie välisõhu kaitse seadus valguskiirgust saasteallikaks pidada.” Paldra soovitab inimestel, kellel on valgusreostuse pärast mure, pöörduda reostaja ja omavalitsuse poole. Kui abi ei leita, võib aidata tervisekaitseinspektsioon.
Eesti standardikeskusest teatatakse, et meil on olemas sise-töökohtade valgustuse standard, välistöökohtade oma mitte. Seega pole ka määratud, kui intensiivne ja kuhu suunatud võib välisvalgus olla. “Kavand kukkus aasta alguses rahvusvahelise standardiorganisatsiooni lõpp-hääletusel läbi ning saadeti üm-bervaatamiseks tagasi,” nendib info- ja turundusosakonna spetsialist Signe Ruut.
“Kui standard kunagi valmis ja tõlgitud saab, peab seadus-andja selle seadustega kehtestama, seejärel võime ka sisuliselt valgusreostusega tegelema hakata,” loodab valgustusspetsialist Tiiu Tamm.
Taevakaitsjaid on tuhandeid
•• Valgusreostusega võitluses on edukad USA, Tšehhi ja Itaalia taevakaitsjad. USA-s New Mexico ja Arizona osariikides on tähistaevas kaitse all, välisvalgusele kehtivad reeglid, taevasse suunatud valgustid on keelatud.
•• Euroopas tegutseb Itaalia amatöörastronoomide poolt asutatud CieloBuio (dark sky, tume taevas), organisatsioon, mis koordineerib taevareostuse vastast võitlust. Nende loodud välisvalgustuse arvutusprogramm “Easylight Save the Sky” annab suunitlused reostuse vältimiseks juba valgustuse projekteerimisel.
Täpsem info:
http://cielobuio.org/dark_sky.php
bonata/stsky.htm
http://www.astro.cz/darksky/
http://www.darksky.org/
http://www.lightpollution.it/
