Vetikad aitavad röövpüüdjaid tabada
Keskkonnainspektsioon hakkab kalapüügi järelevalve tõhustamiseks kasutama uut meetodit, mis võimaldab väljapüütud kalade päritoluveekogu ränivetikate abil kindlaks määrata.
“Probleem on selles, et kalavarude kaitseks on eri veekogudel eri aegadeks kehtestatud püügikeeld ning ebaseadusliku püügi varjamiseks võidakse dokumentidel püügikohana näidata veekogu, kus püügikeeld hetkel ei kehti,” ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. “Nii näiteks võib Peipsi järvest püütud koha olla saatedokumentidel märgitud hoopis Soome lahe kohana.”
Tuule sõnul on kalaautosid, külmhooneid ning kalatööstusi kontrollivatel inspektoritel korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus paberitele märgitud kalade päritoluveekogu on kahtlusi äratanud. “Siiani pole me aga suutnud andmete õigsust kontrollida,” ütles Tuul.
Uue meetodi välja töötanud Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteaduri Atko Heinsalu sõnul on kalades sisalduvate ränivetikate abil võimalik kõikide püügikalade päritolu uurida. “Asi on selles, et eri veekogudes elavad eri liiki ränivetikad,” selgitas ta, millel uus uurimismeetod põhineb. “Läänemeres elavad ühed vetikaliigid ning mageveekogus hoopis teised.”
Uuenduslik meetod
Heinsalu kinnitusel on vastse meetodi näol tegemist väga eesrindliku uurimisviisiga, mis pole veel mujal maailmas kalade röövpüügi vallas rakendust leidnud. “Kogenud spetsialist saab mikroskoopilisi ränivetikaid uurida vähemalt tuhandekordse suurendusega valgusmikroskoobi abil ning määratud liikide alusel on võimalik öelda, millisest veekogust need pärit on ning kas kalad on Soome või Pärnu lahe asemel püütud hoopis järvest,” kirjeldas Heinsalu.
