„Jalaväe väljaõppekeskus Pärnus tegutseb jätkuvalt edasi täpselt sama staatusega nagu ennegi,” ütles täna kaitsejõudude peastaabi pressiohvitser Andres Sang. „Kaitseväe väeosasid moodustab, formeerib ümber, muudab nende asukohtasid ja saadab laiali valitsus. Seni kuni valitsus ei ole teinud otsust väeosa sulgemiseks, jätkab Pärnu pataljon tegutsemist.”

Aasta lõpu seisuga teenis väeosas 20 ohvitseri, 42 allohvitseri ja üheksa kaadrisõdurit ning lisaks oli palgal poolsada ametnikku ja töölist.

Teadmata põhjustel pole valitsus siiani langetanud lõplikku otsust Pärnu pataljoni sulgemise kohta, kuigi kaitseminister Jürgen Ligi on seda korduvalt lubanud teha. Esimest korda pidi Pärnu pataljoni sulgemisotsus valitsuses arutlusele tulema enne jaanipäeva, kuid siis jäeti viimasel hetkel valitsuse päevakorrast välja.

Tõenäoliselt teevad poliitikud lõpliku otsuse Pärnu pataljoni tuleviku kohta pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi.

Seni viib kaitsevägi Pärnu pataljonis läbi erinevaid kursuseid. Näiteks on jaanuari lõppu planeeritud kaadrikaitseväelaste kursus, mis valmistab ette kaitseväelasi Scoutspataljoni astumiseks. Enamik seal kursustel õppijatest on värskelt reservi arvatud endised ajateenijad, kes tahavad saada elukutseliseks sõduriks.

Ajateenijatele kursusi või väljaõpet Pärnusse planeeritud pole, ütles Sang.

Pärnus asub ka Lääne-Saarte Erikaitsepiirkonna Staap, mille operatiivosakonna operatiivülemana töötab Pärnu pataljoni endine ülem major Margus Rebane. Pataljoni ülema kohusetäitja on praegu kapten Rain Jano.