Paul Pihlak Genialistide helikandjad välja andnud plaadifirmast Elwood Muusik on bändi puhkuseavaldusega kursis ja mõistab muusikute otsust. “Öösiti purjus inimestele mängimine ei tundunud enam väljakutsena,” sõnastab Pihlak põhjuse.

Genialistide otsus ei tulnud talle ootamatult, pigem imestab mees, kuidas teised bändid sellisele tempole vastu suudavad pidada. Pihlak täpsustab, et bänd ei saanud otsa, vaid pigem lõppes praegu klubides esinemine.

Ansambli solist Ivar Põllu nõustub Pihlaku versiooniga puhkusele minekust. Samas ei oska ta öelda, kas paus võiks kesta aasta või igavesti. “Ei tea, ei tea. Me ei ole seda enda jaoks defineerinud,” jääb Põllu napisõnaliseks ja keeldub otsuse tagamaid pikemalt lahti harutamast.

Ansambli kitarrist Karl Laanekask nimetab puhkust siiski ansambli laialiminekuks, mille põhjuseks on loomingulised lahkhelid.

Paikseks jäänud rändteater

Eelmise aasta kevadel võttis ansambel Genialistid rendile Tartus asuva Lutsu teatrimaja. Esialgu proovikohaks plaanitud hoones jäi ruumi üle ja nii mahutati sinna ka väiksemateks üritusteks paslik kultuuriklubi. Ametlikult avati Genialistide klubi 1. septembril.

“Mine tea, ehk kultuurimaja pidamine ongi see, mille pärast me oleme aastaid töötanud. Oleme nagu rändteatritrupp, mis nüüd paikseks jääb,” ütles Ivar Põllu septembris Eesti Päevalehele.

Oma kodulehel on ansambel määratlenud end nii: “Genialistid on end intellektuaalideks nimetav ansambel, kes reaalsuses on kamp egotsentriste. Väljakannatamatu kuulsusejanu on sundinud neid kokku tulema ning tegema seda, mida nad arvavad tegevat kõige paremini – muusikat. Tundub uskumatu, et nii suure egoga inimesed üldse ühes bändis suudavad koos eksisteerida.”

Mullu täitus ansamblil 11. tegutsemisaasta. Selle ajal jooksul on Genialistid välja andnud kuus albumit: “Genialistid”  (2000), “Hea lugu” (2001), “Armastus” (2001), “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (2003), “Gentel-Dentel” (2004) ning “Genialistid olid siin” (2004).

Lisaks on fänne rõõmustanud kogumik “Kogutud noorus” (2003) ning CD- ja DVD-komplekt  “Gentel-Dentel” (2004).

Genialistid

Kuus liiget

Tähestiku järjekorras

•• Allan Aint – kitarrid, löökriistad

•• Tauno Aints – klahvpillid

•• Raido Kurri – trummid

•• Feliks Kütt – basskitarr, laul

•• Karl Laanekask – soolokitarr, laul

•• Ivar Põllu – laul

Kommentaar

Mari Sarv

Genialistide fänn

“Võta mind kaasa, ma tahan näha, kuidas see on!” palus kord üks sõber Genialistide kontserdi eel pärast seda, kui oli mind näinud kõiki nende plaate tema autos täiel häälel kaasa laulmas.

Genialistide pärast olen ma mitu korda sõitnud keset töönädalat 200 km kaugusele Tartusse ja öösel jälle tagasi – millegipärast sätivad nad oma olulised kontser- did ikka töönädalasse. Ja ega ma minemata jäta!

Keegi teine ei laula nii poisikeseliku süüdimatusega nii intiimseid, patuseidki tekste. Keegi teine ei pane väikesi poisse süüdimatu poisikeselikkusega armastusest laulma. Keegi teine ei lähe “Eesti muusika karika” saadet võitma ruudulises flanellis, teatades tõsiselt: “Kantri on tõsine asi.” Keegi teine ei kirjuta oma kodulehel: “Aitäh kõigile Jõgeva lastevanematele, kes lubasid oma võsud ja viljad meie kontserdile 1. septembril. Aitäh Jõgeva ja Põltsamaa punkidele ja tüdrukutele. Me ei unusta seda õhtut kunagi!” Või: “Ära anda kassipojad, kohaletoomine kontserdipaika. Allan.” Või: “Te olete kuumad.”

Ma armastan teid, kuigi ma tean, kuidas see haiget teeb. Näeme veel?