Vastu vaielda on raske: võrreldes Diga on Klubi artiklite stiil vaoshoitum ning poolpaljaid neide paistab ajakirjas olevat senisest vähem.

2000. aasta rahvaloenduse põhjal elas Eestis 632 645 meest. Neile kõigile huvi pakkuvat ajakirja oleks muidugi raske koostada, ent Klubi vähemalt püüab. Lisaks vältimatule spordi-seksi-autode valdkonnale üritatakse lugejat ka harida. Üks põnevamaid artikleid puudutab päästeameti salapärast “nõiavitsa”, mis pani kogu Eesti enne USA presidendi visiiti pead murdma. Lisaks leiab esimesest numbrist reisiloo Indiast ning ärimeeste Meelis Lao ja Hillar Tederi portreed. On kirjutamata reegel, et mehed, kes teevad ilma millegi muu kui raha ja musklitega, leiavad kajastamist pigem naisteajakirjade külgedel.

Kasulike nõuannete rubriik on ehk Klubi väärtuslikem osa, pohmeluse või külmetuse raviretseptid kuluvad ära nii meestele kui ka naistele. Eriti tulus on paljudele nõuandla, kus “ajakirja ainuke naistöötaja” (tiitellehte lugenule läbinähtav vale) jagab meeste rumalatele küsimustele lahkelt vastuseid. Labasust on uues ajakirjas vähem, puhast vaimukust aga rohkem ning seda jagub ka mujale kui huumorirubriiki. Seda ilmestavad sedapuhku Alex Lepajõe ja Janno Reiljan – on ikka naljakas küll.

Veidral moel on nii, et Klubi esinumbri nõrgim osa on Di kunagine trump ehk kaunid tibid. Selline kogus meiki ning arvutitöötlust muudab isegi kauni naise ebamaiseks ning elutuks nagu Barbie või marmorkuju. Julgen väita, et Tõelisele Eesti Mehele meeldivad ikka luust ja lihast naisterahvad.