1993. aastal sai Maie Teedla Kadriorus Weizenbergi ja Köleri tänaval kolme tagastatud maja omanikuks ning sõlmis 1998. aastal tehingu Rene Reilega, kes lubas korterite eest ise hoolt kanda. St muretseda üüriraha, hooldus- ja kommunaalkulude eest ning 2001. aastani kõik ka toimis.

Kolme aasta möödudes hakkasid laekumised Teedla pangaarvele muutuma aga suhteliselt kaootiliseks. Lõpuks oli Reile võlg kasvanud juba 75 000 kroonini. Lisaks veel veearved, mille Teedla oli sunnitud ise ära maskma, kuna vastasel juhul oleks 26 korterit jäänud veeta.

Ootamatult teatas aga Rene Reile 2002. aasta saates A4, et ta on sundüürnik, kellel linn ei lase oma Toompeal asuvat korterit erastada, hoolimata sinna investeeritud 600 000 kroonist. Teedla andmetel oli Reilel tegelikult aga olemas isiklik korter Hagudi tänaval ning naist vihastas eriti asjaolu, nn musta auku loobitud raha nagu Reile seda ise nimetas, oli tegelikult tema saamata jäänud üüriraha.

Reile partner tunnistas Teedlale, et mees on tegelikult tankist, kellele anti Toompea lossi kõrval asuv 172-ruutmeetrine korter nagu sundüürnikule, kuid tegelikult on lool hoopis teine tagapõhi.

3. detsembril 1998. sõlmis Reile toonase Kesklinna vanema Elmar Sepaga mitteeluruumi taastamise lepingu, peagi sai mees samale aadressile ka üürilepingu ning õiguse erastada luksuskorter ülisoodsa hinnaga.

Sellise skeemi alusel on Pealtnägija andmetel sõlmitud 76 tehingut ning kui arvestada, et enamasti on tegu üle 100 ruutmeetri suuruste korteritega, teeb see kokku umbes 230 miljonit krooni.

Elmar Sepp ise ütles, et tema meelest lõhestati Eesti ühiskond juba 1991. aastal, mil osadest inimestest said korteriomanikud ning teistest üürnikud. Endise kesklinna vanema sõnul püüdis ta vaid ebaõiglust kompenseerida, kuna sundüürnike eest keegi hoolt ei kandnud. Kuivõrd üürnikud tegid oma raha eest ka pinnad korda, siis on Sepa süda tema enda sõnade kohaselt puhas.

Maie Teedla oli aga pangale tekkinud võla tõttu sunnitud oma majad maha müüma. Inkassofirma viis küll Reile kohtusse, kuid seal mõisteti vanaproua kasuks välja vaid 38 000 krooni, kuna kohtutäituri väitel polnud Reilel midagi hinge taga – kõigest paar vana autot ja mootorattad. Lisaks ei käinud mees ka 2004. aastast tööl ning ei saanud kusagilt ametlikku palka.

Kuid vaid nädal enne kohtuotsust selgus, et Tallinna volikogu oli otsustanud Toompea lossiplatsil asuva korteri Reilele 55 000 krooni erastada. Reile müüs korteri kohe edasi firmale Alter Kinnisvara ning korterile oli võetud ka 8,5-miljoniline hüpoteek.

Reile ise ütles Pealtnägijale, et on aktsepteerinud kohtuotsust ning kavatseb Teedlale oma võla niipea ära maksta, kui tal raha tekib.

Kurioosseks teeb kogu loo aga asjaolu, et Altor Kinnisvara taga seisab Elmar Sepa koolivend Vahur Reimets, kes sai sama skeemi alusel veel kümneid lepinguid. Linna paberites on kirjas, et Reile andis soovitud korteri vastu 125-ruutmeetrise elamispinna Koplis, kuid tegelikult kuulus ka see korter hoopis Altor Kinnisvarale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena