Erakanalite konkurents sunnib ETV-d tegema kavas muudatusi
Telereiting mõjutab kõigi telekanalite programmiotsuseid, olgu siis tegemist kasumit teeniva erakanaliga või riigilt raha saava avalik-õigusliku televisiooniga, kelle eesmärk ei tohiks olla eelkõige vaadatavuse protsentide tagaajamine. Mõned ETV programmilised otsused on ilmekas näide turuolukorrast tingitud ebakindlatest sammudest ja rabedatest reageeringutest.
Näiteks lastesaatele sügisel kella viiese eetriaja andmine ning sellest nädalast taas kella seitsmese pooltunni lisamine, novembris katsetatud noortekuu, mis lõppes detsembriga ja sinna jäigi. Mis sunnib ETV-d seda tegema ja milline on üldse rahvustelevisiooni programmipoliitika?
ETV juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul püsib ETV programm oma missiooni juures teenida kogu rahvast ja viimase kahe-kolme aasta jooksul pole eetrist kadunud peaaegu ükski seda missiooni täitev saade. “Küll on ETV teinud muudatusi parimal vaadatavusajal, eelkõige seepärast, et võistleme vaataja pärast teiste telekanalitega. 2006. aastal suutis ETV peatada turuosa languse, meie järgmine ülesanne on seda tasapisi tõstma hakata,” tõdes Ruussaar.
Meediaasjatundja Jüri Piheli arvates on televisioon üldse keerulisel teelahkmel, uued meediavõimalused viivad noored televiisori eest ära – näiteks internetti. Televiisori ette jääb vanem vaataja.
“Paljude jaoks tähendab termin “avalik-õiguslik” justkui mingit tardunud, ammustel aegadel kivisse raiutud muutumatut maski, mida keegi ei tohi muuta. Paraku ei ole see õige,” õigustab ETV peadirektor telekanali kavaotsinguid. “Noored, kes üha rohkem irduvad tavalisest telerist ja sukelduvad meedia maagilisse maailma, on endiselt üks ETV prioriteete,” ütles Ruussaar.
Latt liiga kõrgel
Tema sõnul aga ei toonud noortekuu eksperiment neile novembris 15–24-aastaste sihtrühmas vaatajaid juurde. ETV on mõelnud, mida noortega edasi teha, kuid otsest vastust ta veel asjale ei tea. “Otseülekanded, muusika ja sport on kindlasti üks nende huvisid,” ütles Ruussaar.
“ETV kodulehel on kirjas võimas missioon: “Oleme Eesti inimeste heaolu ja kultuurilise järjepidevuse parimad loojad ja arendajad.” Vaatad kava ja lihtsalt ei usu. See latt on liiga kõrgel ja valdav osa ETV eetrist paneb selle alt hooga läbi. Mitte et paljude saadetega oleks iseenesest midagi hullu lahti, aga ehk kukuks tervik ühtlasem välja, kui jaam püstitaks endale televisiooniÏanrile jõukohase ülesande,” ütles Pihel. Ta loetles saateid, mis tulevad ETV-l väga hästi välja: “Terevisioon”, “Pealtnägija”, “Tähelaev”, “Õnne 13”, “Muusikaelu”.
“Traditsioonilise televisiooni asjad tulevad ETV-l endiselt välja. Siis, kui tegija teeb seda, mida ta kõige paremini oskab,” lisas Pihel.
“Turunduslikult on selge, et ühe kanali raames ei ole võimalik kõigile korraga meeldida. Paratamatult tuleb valida. Vanus ei ole kanali puhul peamine valikukriteerium. Noorematele meeldib rohkem jutustav tekst (nagu film, seriaal) ja lühidus, vanemad on rohkem rahul arutleva ja pikema käsitlusega, mida tihti seostatakse ka intellektuaalsuga. Kuna need on sotsioloogiliselt tõestatud eeldused, siis on ka ETV programmi vaadates võimalik selgelt näha kanali prioriteete. Peamiselt valitakse sinna programme, mis juba tüübilt köidavad eelkõige vanemaid vaatajaid, isegi kui tegijad on noored,” ütles meediaekspert, ETV eelmine peadirektor Ilmar Raag.
Raagi sõnul on noore vaataja eesti kultuurile võitmine pikemas perspektiivis kogu riigile kasulikum kui tegelda vanadega, kes on niigi surmani eestlased.
Uuenenud meediasituatsioonis näeb ETV lahendust teise kanali avamises, mis omakorda tähendab põhikanali profiili ülevaatamist.
“Digitaalne ETV2 peaks olema pigem meelt lahutav ja üldhuvile suunatud kanal. Meie põhikanal saab seeläbi rohkem võimalusi süveneda ellu ja inimestesse, pakkuda rohkem saateid kõrgemate nõudmistega televaatajale. ETV eesmärk on pigem eristumine kui samastumine. Nii suureneb juba sel nädalal parimal vaadatavusajal meie lastesaadete maht,” ütles Ruussaar.
