Uue seadusega tabab julmureid kodulooma pidamise keeld
Uued loomakaitsereeglid lubavad märksa rangemalt kohelda loomi piinanud või tapnud jõhkardit, kellelt kohus tohib alates 2008. aasta algusest lisakaristusena võtta kuni viieks aastaks ära igasuguse loomapidamise õiguse.
Ilmselt jääb selle riigikogu üheks viimaseks otsuseks seadus, mis lisab esmakordselt karistusseadustikku loomade heaolu parandamisele suunatud sätted. Järgmisel nädalal kinnitamisele tulev eelnõu võimaldab kuriteo korral jätta süüdlase kuni viieks aastaks ja väärteo korral kuni kolmeks aastaks loomadeta. Austrias ja Soomes saab kuriteo sooritajat karistada isegi eluaegse loomapidamiskeeluga.
Praegu karistuseks pisitrahv
Eestis reguleerivad praegu loomapidamisõiguse äravõtmist vaid ebatõhusad loomakaitseseaduse sätted. Jääb loota, et karmima korra rakendudes ei pääse näiteks koerapiinajad enam pisitrahviga.
2005. aastal kirjutas Eesti Päevaleht koerast, kes pärast auto alla jäämist lebas vigasena kuid Pärnumaal Tahkurannas kuuri all. Koer oli niivõrd viletsas seisundis, et loomaarstil tuli ta magama panna. Loomakaitse selts soovis, et veterinaarinspektor jätaks koera perenaise loomapidamisõiguseta. Inspektor määras aga vaid 180-kroonise trahvi, tuues põhjuseks inimese siira kahetsuse. “Selline summa on koera kannatusi naeruvääristav,” ütles tollane loomakaitse seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi.
Loomapidamiskeelu karistusõigusesse toomise vastu protestisid eile tuliselt reformierakondlased, kelle hinnangul ei tohiks karistusseadustikku eriseadustega muuta. Sama meelt on ka justiitsminister Rein Lang.
“Karistusi on proovitud naeruvääristada näidetega, kuidas keegi astub kogemata kilpkonnale või muule väiksemale loomale peale ja seepärast võetakse tal eluks ajaks loomapidamise õigus ära,” ütles sotsiaaldemokraat Ivari Padar. “Need on otsitud võrdlused, mis reaalse eluga kokku ei käi.” Maaelukomisjoni liikme sõnul on Eestis korralikult toimiv veterinaarkontrollisüsteem ja pädevad veterinaararstid, kes tunnevad pikemaajalise loomapiinamise ära. Ka osutas Padar tõigale, et viimaseid nädalaid koos töötav riigikogu on sel moel juba 18 korda karistusseadustikku parandanud.
“Igal juhul parem varblane peos kui tuvi katusel,” sõnas ta. Padari sõnul ei saa seadused kõike ette kirjutada. Tuleb järgida häid loomapidamistavasid, siis ei tule ka sanktsioone.
Küülikut tohib kõrvust tirida
Maret Maripuu: Kui oli selle eelnõu esimene lugemine, siis toimus ka Keskerakonna kongress, kus Keskerakonna esimees tõstis kõrvupidi jänese kübarast välja. Kas see seadus ka selliseid piiripealseid juhte käsitleb?
Ivari Padar: Ka minule on see seik teada. Olen erialaekspertidega ja väga tunnustatud veterinaaridega seda analüüsinud. Tuleb välja, et kõrvadest kinni võtmine ja üles tõstmine on küülikute jaoks omane käitumine. Seda ei saa ütelda, et siin oleks hea loomapidamistavaga vastuolusid olnud. Minu teada küülikuid isegi saadetakse eksekutsioonile sellist menetlust kasutades.
Meelis Atonen: Mulle tundub, et selle eelnõuga tehakse nii palju nalja, et järgmisena Ivari Padar ütleb kindlasti seda, et küülikut ongi õige hoida mitte puuris, vaid kübaras. Et veterinaarid nii arvavad. Muidugi teeb nalja ka see, et Tiit Tammsaar, kes ise käib pidevalt jahimehena loomi küttimas ja neid ka tapab, seab kahtluse alla Rein Langi loomasõbralikkuse, kes minu teada ei ole elus ühtegi looma tapnud.
Allikas: väljavõte loomakaitseseaduse eelnõu teisest lugemisest
