Kuueaastane on aasta oma elust veetnud teleri ees
Teleri- ja arvutiekraani mõju uurinud psühholoogi Aric Sigmani sõnul põhjustab see lastele nii füsioloogilisi kui ka vaimseid probleeme: soodustab lühinägelikkust, häirib hormonaalset tasakaalu, suurendab vähitekke riski ja põhjustab varajast puberteeti. Teleri ees istumine aeglustab ainevahetust 12–16 protsenti, mis omakorda põhjustab rasvumist, vahendab Medical News Today. Vaimsetest probleemidest loetleb Aric Sigman autismi, kehva keskendumis-võimet ja ka Alzheimeri tõbe vanemas eas.
Doktor Sigman leiab, et alla kolmeaastased lapsed ei tohiks üldse telerit vaadata, kolme- kuni viieaastased võiks vaadata kõige rohkem pool tundi päevas ja vanemate laste vaatamisaega tuleks piirata tunnile päeva jooksul. Teismelised võiks vaadata teleri- või arvutiekraani poolteist tundi päevas, täiskasvanud kõige rohkem kaks tundi.
Ebarealistlikud eesmärgid
Sellised teated ajavad ärevusse ilmselt iga lapsevanema, kelle paariaastane põnn teab juba peast telereklaame ja hüüab tunnusmuusika peale “Saku!”. Kuidas sa hoiad teda eemale, kui üle ekraani jooksevad multifilmikangelased, või mil moel selgitad puberteediealisele, et pigem jäägu ta teadmatusse, kui ületab päevalimiiti arvuti- või teleriekraani taga.
Aric Sigmani soovitusi on peetud ebarealistlikeks ja mittetoimivateks. Teisalt leiab mõni ekspert, et televiisor aitab õppida ja inimesed saavad seeläbi teavet, mida nad muidu ehk ei kuulekski. Näiteks edastasid Chicago ülikooli teadlased mullu oma uuringu tulemused: koolieelikute telerivaatamisel polnud halba mõju nende õppe-edukusele ega tööle tulevikus, pigem vastupidi. Kokkuvõttes leidsid nad, et teleri kasutuselevõtt 1940-ndail ja 1950-ndail tuli toonastele koolieelikutele pigem kasuks.
Kuid mil moel hoida oma last televiisorite ja arvutite sajandil neist aparaatidest suurema osa päevast ohutus kauguses? Kuidas vältida olukorda, kui arvutimäng on kestnud juba tunde ja punaste silmadega laps vaatab sulle otsa ega mõista, milles on probleem? Miks ei tohi ta mängida?
Et liigset ekraani ees istumist vähendada, tuleb vanemal leida aega selle probleemiga tegelemiseks, leiab lastepsühhiaater Lea Kalvo. Tuleks välja selgitada, mida laps vaatab ja millega arvutis tegeleb. Tuleks mõelda, millega võiks laps selle asemel tegeleda, mis talle sobiks. “Tuleb ka ise näidata eeskuju, mitte lösutada televiisori ees ja süüa telekat vaadates,” lisab Kalvo.
Kalvo sõnul on oluline, et vanem oleks lapse jaoks olemas. “Lapsele on vajalik emotsionaalne kontakt ja seda ei asenda teleriekraan,” lisab ta. Psühholoogid soovitavad pisikeste telerivaatamist nii palju kui võimalik limiteerida. Kõige ohtlikumaks peetakse seda, kui laps jääb üksi ekraani ette tundideks istuma. Televiisorit ei tohiks kasutada vanema aseainena, mida ilmselt ka parimad lapsevanemad paraku teevad.
