Jüri Ojaver – mees metsast ja mere äärest näitab end galeriimiljöös
Eile avatud Ojaveri näitus tekitas mõtte: mis on temal ja Jaan Toomikul ühist? Väliselt justkui suurt midagi, kuid mõlemad on kunstnikud, kes ammutavad ainest isiklikest kogemustest ja vahetust ümbrusest.
Seda näitust sel kujul poleks olnud, kui Ojaverid poleks Lasnamäelt Laulasmaa kanti kolinud. Võib-olla poleks ta ka maalima hakanud. Ojaveriga on sageli nii, et paneb näituse aja kinni, kuid esialgu mingit kontseptsiooni polegi. Nüüd tekkis idee kevadist lumeminekut aknast vaadates. Metsaalune oli täis punaseid lipukesi, mis tähistasid uute, 90 välja jagatud krundi piire, mis tähendab tohutu hulga puude mahavõtmist. Nii mõtleski Ojaver panna näituse pealkirjaks “Liputajad metsas”.
Suurel panoraamsel maalil on puude vahel ka erakondade logodega liputavad mehikesed – see on vihje ühelt poolt sellele, et poliitikud ongi ühed suured liputajad, ja teisalt on nad ka need, kes on loa andnud metsa hävitada. Hoiatuseks on installatsioon endise Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi portreega. Töö oli väljas Ojaveri näitusel Ventspilsis. Nüüd, kui Lembergs on korruptsioonisüüdistustega vanglas, keevitas Ojaver talle ka trellid ette.
Ojaver armastab loodust
Liputamise motiiv läbib ka ülemise korruse mereteemalist väljapanekut. 1950. aastate ülesvuntsitud raadiost, kus oli ainult pikk ja lühilaine, tuleb video mehest, kes, seljaga vaataja poole, avab oma musta mantlit, kõrval Moskva Kremli pilt. See on jällegi mitmeti tõlgendatav. Kellele siis tundmatu mees liputab – on see signaal Moskvale Balti merelt? Ojaveril on plaan video uuesti üles võtta, sest filmimise ajal polnud korralikku lainet. Metafoorselt mõjub pika ja lühilaine võrdlus süstades olevate figuuride peenistega. Muide, need kehad on välja raiutud kevadtormis langenud puust.
Ojaver armastab üldse looduslikke materjale (paas ja puit), ka pannood liigendavad puu-okstest vaheraamid. Näituse taustmuusikaks on Nick Cave’i “Malley’s Bar”. Muide, pannood maalides oli tal see muusika kogu aeg kõlamas. Niisiis on Ojaver loonud peaaegu täiusliku galeriimiljöö, kus on mõtlemis-ainet rohkem kui silmailu.
