Hiilivast reklaamist Eesti Televisioonis
Ometi on Eesti Televisioon kaugel sellest, et olla reklaamivaba. Kõigepealt – spordiülekanded. Hea küll, saab aru, et kuigi see reklaam on otsene, on tegemist sponsorlusega. Mida iganes see siis ka ei tähendaks, sest sisuliselt pole sponsorlus midagi muud kui ilusama nime all endale reklaamipinna ja -aja ostmine. Aga see selleks, olgu, eesmärk on siiski enam-vähem üllas – arendada saavutussporti ja seeläbi tõsta riigi tuntust. Kuigi, üllusest rääkides peaksid samasugused puhtad reklaamklipid olema lubatud ka näiteks “OP!-i” ees. Kui räägitakse uuslavastusest, võiks olla lubatud seda teatrit sponsiva ettevõtte klipp. Teatrikunst ainult võidaks, sponsori huvi oleks suurem, lisaks tekiks tal ka huvi kunstilt taset nõuda (iga lavastus ei pääse kultuurisaatesse) ja teater saaks rohkem raha.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ka mitte sellest, et kui seni on spordiülekannete ees olnud imagoreklaamid, siis viimasel ajal on hakanud ka üks kinnisvaraarendaja oma toodet reklaamima.
Tahan rääkida hiilivast reklaamist, mis võib olla JOKK, ent võib ka mitte olla. Vastavaks järelevalveks seatud ametid peaksid seda kontrollima.
Kolm näidet: “Terevisiooni” lõpus saame teada, kes on tootnud stuudiomööbli, “Pealtnägija” tiitritest, mis firma hilbud rüütavad Kärmase sirget kuju, ja viimase piisana suunab meelelahutussaade “Paar” otsesõnu teatavat eraraadiojaama kuulama.
“Terevisiooni” ja “Pealtnägija” juhtumid võib mööndustega alla neelata – reklaam on tiitrites, ei ole agressiivne, ei suuna otseselt toodet tarbima. Kuigi reklaamist hõredas kanalis on tootjate silmapaistvus märkimisväärne, imagoreklaam tõstab tajutavalt kaubamärgi tuntust. Ent “Paar” – mingisugusest tagasihoidlikkusest või tele-inimestele “vastutulemisest” ei saa juttugi olla.
Kui ikka televisiooni otse-eetris otse öeldakse, et kuula sel päeval seda jaama, siis tähendab see ainult üht – konkreetse raadiojaama kuulajaskonna suurendamise püüet. Mis omakorda tähendab selle raadiojaama kontaktihinna kasvu – ehk, kui raadiojaama kuulab rohkem inimesi, saab jaam reklaamisekundi eest reklaamiandjalt rohkem raha küsida. Seega tegeleb avalik-õiguslik telekanal kõige otsesemal moel eraraadiojaamale raha teenimisega!
Kelle huvides?
Minu küsimus on: kuidas on see võimalik? Miks seda tehakse? Kellele see kasulik on? Või õigemini – kasulik on see raadiojaamale, aga mida saab ETV selle eest? Kuulge, sõbrad, nii ei peaks need asjad ikka käima. Või mis sa arvad, hea kolleeg Ainar?
Sellest ma üldse ei räägigi, et meil on olemas avalik-õiguslikud raadiojaamad, kuhu ETV võiks kuulajaid suunata, kui ta nii väga peab seda tegema.
Artikli kirjutamise ajal kandis autor Nike’i vabaajajalatseid, Blendi teksapükse, Gant’i särki, Suva sokke ja Läti trussikuid. Rõivatootjatel ja sissetoojatel on lahkesti lubatud reklaamitoimetusega ühendust võtta.
