Brittide uuring peab alkoholi mitmest uimastist ohtlikumaks
Suurbritannia uuringu kohaselt on alkohol ja tubakas ühiskonnale kahjulikumad kui mõnigi illegaalne narkootikum.
Teadlastest ja ekspertidest, aga ka politsei esindajatest koosneva uurimisgrupi koostatud tabeliga soovitakse näidata, et seaduste loomisel ja ennetustöös tuleks arvestada, kui palju narkootikumid tegelikult ühiskonnale kahju toovad, ja need selle järgi reastada.
Alkohol sai nii kõrge koha oma seotuse tõttu vägivalla ja liiklusõnnetustega. Tubakas, mis põhjustab brittide hinnangul umbes 40 protsenti kõigist haiglas ravitavatest haigustest, on samuti mitmest illegaalsest narkootikumist eespool. Uuring võttis arvesse ainete tekitatavat füüsilist kahju ja suhtelist sõltuvuslikkust ning nende laiemat mõju ühiskonnale.
Eestis sellist tabelit koostatud ei ole. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Marge Reinapi sõnul ei peeta seda ka vajalikuks.
“Me ei soovi anda sõnumit, et selles nimekirjas allpool olevad sõltuvust tekitavad tervistkahjustavad ained võiksid olla tarbimisel vähem ohtlikud kui teised,” selgitas Reinap. “Indiviidi tasandil sõltub kahju teke väga palju tarvitajast, aine puhtusastmest, tarvitamise kontekstist ja paljudest muudest teguritest ning ei ole sugugi võrreldav ühiskonna tasandil kalkuleeritud kuludega.”
Reinap nentis ühtlasi, et alkoholi ja tubaka tarvitamise kahju on Eestis märkimisväärne, mida näitavad mõlema aine tarvitamisest põhjustatud suremus- ja haigestumisnäitajad. Samuti joobnult juhtimise tagajärjed, muud õnnetused ning korrarikkumised ja vägivald. “Lisaks veel raskesti mõõdetav kahju, mis puudutab isiklikke ja lähedaste kannatusi,” selgitas ta.
Eesti noored on segatarbijad
Ainete ohtlikkuse võrdlemist raskendab ka asjaolu, et tubaka ja alkoholi tarvitamisest tingitud haigused (näit maksatsirroos, kopsuvähk) ilmnevad sageli hiljem kui narkootikumide tarvitamise tagajärjed. Samas võib olla HI-viirusega nakatunud süstaldega narkootikumide süstimise tagajärjeks olla HIV.
Tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Anu Harjo sõnul on Eestis üldse raske öelda, mida ja kui palju kasutatakse, sest täpne statistika puudub. “Teame nende kohta, kes tulevad ravile või süstlavahetuspunkti,” selgitas ta. Süstivaid narkomaane on Eestis ligi 13 800, ravile jõuab neist Harjo sõnul aga vaid 10–15 protsenti. “Me ei tea, palju on pühapäeva- või klubides tarvitajaid,” lisas Harjo.
Eesti situatsioon erineb aga teiste riikide omast teravalt selle poolest, et meie narkomaanid on väga noored. Samuti on nad suhteliselt vaesed, seega pole kallimad ained nagu heroiin ja kokaiin Harjo sõnul tõenäoliselt meil nii levinud kui näiteks Inglismaal. Tema sõnutsi kasutatakse heroiini asemel näiteks Ida-Virumaal rohkem fentanüüli ja moonivedelikku.
Noorte seas on kõige enam levinud mõnuained siiski alkohol ja tubakas, uimastitest aga ecstasy, amfetamiin ja kanep. “Kõik oleneb piirkonnast ja kui palju raha on,” põhjendas Harjo. “Meil on hästi levinud segatarvitamine, erinevaid aineid ja alkoholi läbisegi ning seetõttu lõpetataksegi tihti kiirabis.”
Narkootikumid
Brittide edetabel
Kõige kahjulikumad ained
•• 1 Heroiin
•• 2. Kokaiin
•• 3. Barbituraadid
•• 4. Tänava-metadoon
•• 5. Alkohol
•• 6. Ketamiin
•• 7. Bensodiasepiinid
•• 8. Amfetamiinid
•• 9. Tubakas
•• 10. Buprenorfiin
•• 11. Kanep
•• 12. Lahustid (nt nitrolahusti, atsetoon)
•• 13. 4-MTA
•• 14. LSD
•• 15. Metüülfenidaat
•• 16. Anaboolsed steroidid
•• 17. GHB (Eestis tuntud kui “korgijook” või “geebekas”)
•• 18. Ecstasy
•• 19. Alküülnitraadid
•• 20. Kat (Aafrika taim)
Allikas: Bristoli ülikooli professor David Nutti uuring
