Rahvusringhääling vaevleb tugevates sünnivaludes
Piltlikult öeldes ei saa need firmad enam maksta arveid ja palka, osta kohvi ja pirukaid. 1. juunil lõpetavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon vastavalt seadusele tegevuse ja kui ei ole inimest, kel on volitused anda uues ühendatud rahvusringhäälingus dokumentidele allkirju, ootab ees kaos. Just selline vastutus seisab praeguse nõukogu ees, kes näitas juba suutmatust valida nõukogule esimeest, minnes hääletusotsusega lõhki. Investeerimispankur Rain Tamm sai neli häält ja Tele 2 kommertsdirektor Andres Jõesaar samuti neli.
Poliitiline kokkulepe – Rain Tamm nõukogu esimeheks ja Margus Allikmaa uue ringhäälingu juhatuse esimeheks – vähemalt esimeses etapis vett ei pidanud. Mustaks lambaks osutus loomulikult opositsioon, aga ka Andres Jõesaar, kes otsustas esmalt kandideerida nõukogu ja hiljem juba ka ühinenud TV-raadio etteotsa. Ehkki nõukogu esimehe valimised olid salajased, ei ole mõtet varjata, kes kelle poolt hääletas – toetusjoon jooksis mööda koalitsiooni ja opositsiooni piiri.
Gräzin ei välista, et kõik nõukogu liikmed panevad selle nädala lõpus lauale avaldused tagasiastumise kohta. “Minu arust oleks see igati tervitatav, kui me ei suuda nõutud seitset häält ühe inimese toetuseks kätte saada.” “Moodustatakse uus nõukogu, kuhu minu arust ei ole enam vaja nn spetsialiste kutsuda. Mõistlik oleks igast erakonnast kaks liiget ja juhi koht võiks minna opositsioonile – ja kõik töötaks kui kellavärk.” Väidetavalt just selline seisukoht pani Jõesaare otsustama, kas kandideerida või mitte, ehkki nii Margus Allikmaa kui ka praegu veel viimaseid päevi ETV juhina tegutsev Ainar Ruussaar arvavad, et asja taga on Jõesaare soov tõepoolest sellel toolil istet võtta.
Rahvaliitlane Villu Reiljan ei kavatse küll tagasi astuda, kui nõukogu osutub töövõimetuks. “Gräzin võib ikka tagasi astuda – see on lihtne, kui Reformierakond ei saa oma tahtmist. Kuid seda ei pea sel juhul tegema teised liikmed.”
Kuna seadus nõuab selgelt, et uue juhatuse esimehe poolt peab olema seitse häält, näitab lihtne aritmeetika, et isegi Rain Tamme lisandumine koalitsiooni rindejoonele ei anna nõutud hääli Allikmaale. Puudu on kaks häält. On väga raske uskuda, et Marika Tuus ja Villu Reiljan heidaksid ühte “reformiga”, järelikult saavad lisahääled tulla Maret Merisaarelt ja Hagi Sˇeinilt. Kui ei tule, on nõukogu saatus otsustatud – riigikogu valib uue koosseisu, kuna juhatuse esimees jääb valimata. Ja nõukogu ülesanne täitmata. Arvata, et Jõesaar saab seitse häält, on väga optimistlik, kuid mitte võimatu. Protestiaktsioon Reformierakonna survepoliitika vastu võib nakatada ka koalitsiooni poliitikuid.
Asjaolu, et tele-raadiojuhi kohale kandideerib ka Andres Jõesaar, Gräzinit ei rõõmusta. Kui ta alguses nimetas Jõesaart tugevaks kandidaadiks nõukogu esimehe kohale, siis hiljem lausub selgelt: “Jõesaar oli tugev nädal tagasi, kuid pärast seda, kui ta otsustas kandideerida ka juhatuse esimehe kohale, muutus nõrgaks. Mees, kes tahab ükskõik kumba positsiooni, olla piltlikult öeldes nii prokurör kui ka advokaat – vahet pole, kumb aga antakse –, ei ole minu jaoks enam tõsiselt võetav kandidaat.”
Asja teeb segaseks just Andres Jõesaare kui ühe nõukogu liikme kandideerimine. Kui vaadata tagasi nõukogu koosseisule, peab keegi opositsioonist üle minema, samuti üks sõltumatu. Täna veel viimaseid päevi Eesti Televisiooni juhtiv Ainar Ruussaar on ka sellise jõudude vahekorra puhul väga pessimistlik. “Pruugib vaid veidi koalitsioonil kõikuda või muutuda, kui uus juht kohe tagasi kutsutakse ja teine valitakse.”
Vana rebane Villu Reiljan on oma hinnangutes tagasihoidlik. “Noh, konkurss on välja kuulutatud, eks näis, kes seal konkureerivad.” Ta ei näe probleemi, kui hääletamine nõukogus ei anna nõutut seitset poolthäält ühele kandidaadile. “Võimalik, et tuleb hakata otsima kolmandat kandidaati, kes oleks kõigile meeltmööda,” nõustub ta võimalusega, et Allikmaa ja Jõesaar ajavad nõukogu lõhki.
Allikmaa kasuks räägib selge positsioneerimine ja seos võimuga. Allikmaa pole seda ka eriti tõrjunud, on olnud alati kursis, mis toimub poliitilises tipus.
Igor Gräzin ei varja, et talle Allikmaa kandidatuur meeldib. Kuid ta lükkab ümber võimaluse, et kedagi surutakse läbi. “Tahaks Allikmaad suruda, kuid anna nõu, kuidas seda teha – küll teeks,” lausus Gräzin muigega. Ta lisab kohe, et “Allikmaa ei ole poliitiline kandidaat, pigem tugev organisaator, kuid ega poleks ka probleemi, kui ringhäälingut juhiks poliitiline kandidaat – kõik oleks selgem”. Gräzin loetleb mitu Allikmaa eelist ning alustab ETV ja Eesti Raadio juhtimise võrdlusest: need on olnud nagu öö ja päev. “Raadio 4-le ei ole kvaliteedilt vastet ei meil ega Euroopas. Raadio 2 on täiesti uus kvaliteet ja ärimudel ning üleminek digitaalsele tehnikale on läbi viidud asjatundlikult.”
Tõsisem rebimine toimub Jõesaare ja Allikmaa vahel
“Kandideerin kindlasti, jah,“ kinnitab Allikmaa ja muutub sõnaahtraks, kui hakata rääkima võimalikust Reformierakonna survest tema valiku kasuks.
“Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Igal inimesel on maailmavaade ja mingis seltskonnas rohkem sõpru kui teises. Ma ei arva, et see nii lihtne on, et “reform” surub ja paneb paika. Ma arvan, et Reformierakond toetab tublisid inimesi – ehkki see kõlab enesekiitusena.“
Allikmaa peab absurdseks, et Eestis saab olla avalik-õigusliku organisatsiooni juht mõne erakonna ripats ja seda kuidagi ideoloogiliselt mõjutada. Selle väite toetuseks on ajalugu. Umbes samuti arutleb ka Ruussaar, kes ei näe erilisi võimalusi poliitilise tele- ja raadiojaama tegemisel: “Ta ei saa ju sisse astuda “Aktuaalse kaamera” toimetusse ja öelda: sõbrad, teeme nüüd siiraid ja õigeid uudiseid!“
Oli ootamatu
Allikmaale oli Andres Jõesaare kandideerimine ootamatu. “Oli jah, sest ta ütles mulle, et ta ei kandideeri,“ kinnitas Allikmaa. “Miks ta seda tegi, ei oska öelda – ehkki ta püüdis kuidagi leida mingeid põhjendusi. Pigem arvan, et see soov oli temas juba varem olemas.”
Teised kaks praeguseks teadaolevat kandidaati – Eesti Raadio juhatuse liige Sulev Valner ja Tele 2 kommertsdirektor Andres Jõesaar – on võimalikud, kuid siiski vähevõimalikud uued juhid. Suure tõenäosusega saab tõsisem rebimine olema ikkagi Allikmaa ja Jõesaare vahel. Sellele viitab tegelikult tänane patiseis ringhäälingunõukogu esimehe valimisel, kus kaks kandidaati – Jõesaar ning Gild Bankersi tegevdirektor ja Reformierakonna poolt nõukogu liikmeks nimetatud Rain Tamm – on saanud nõukogu liikmetelt samavõrra toetushääli.
Sulev Valner tunnistab, et Allikmaal kui poliitilisel favoriidil on kindlasti teistest suuremad sˇansid ja et tema naine ei soovitanud tal üldse kandideerida, sest Sulevi eluiga jääks ses ametis kümme aastat lühemaks. Kuid Valner kandideerib, teades, et teda toetab vaid ehk mõni intellektuaalist nõukoguliige, kes on rohkem huvitatud sisuliselt tööst ning televisiooni- ja raadioprogrammide arengust kui firma ideoloogilisest juhtimisest ja majaehitusest.
