Uuel juhil on ees uued väljakutsed
Tänu pronksiööle on tähtsaimaks tõusnud ETV teise, venekeelse programmi ellukutsumine ja ülesehitamine. Kui palju see maksab? Ainar Ruussaar paneb asja lihtsalt paika: käivitamine 60 miljonit ja ülalpidamine 130 miljonit krooni aastas. Selline summa on lisatud ka tänavusele ETV eelarvele järgmiseks aastaks – kokku siis ligi 400 miljonit krooni. Eks ole näha, kas ja kellele koalitsioon nõustub selle raha andma.
Eesti Raadio eelarve on sel aastal 120 ja ETV-l 283 miljonit krooni. Samas rõhuvad nii Jõesaar kui ka Valner programmi sisule – kellele oleks vaja programmi, mida keegi ei vaata? Võistelda Venemaa meelelahutusega on muidugi praktiliselt võimatu.
Allikmaa ei arva, et venekeelset teist kanalit on vaja kohe ja kiiresti. Kuid ta leiab, et paari aasta jooksul on tarvis mitut uut kanalit, et konkurentsis püsida: näiteks üks mitmekultuuriline ja -keelne ning üks venekeelne. “Kui meie seda ei tee, siis uued turule tulevad kanalid närivad meie vaadatavuse nagunii.” Juba praegu näeb peaaegu 50% Eesti teleperekondi kuni 50 kanalit. Aastal 2012 jõuab see protsent umbes sajani.
Allikmaale ei tee muret ETV madal vaadatavus, kuid ta tunnistab, et kusagil on piir, kust see allapoole langeda ei tohiks. Kus see on? Sellele küsimusele tal vastust ei ole.
Ainar Ruussaar ütleb aga lihtsalt: kui ETV üldvaadatavus langeb alla 15%, on tema tegevus väga suure küsimärgi all. Just selleks, et oma positsiooni kindlustada, on vaja teist kanalit. Ja kolmandatki.
Teiseks ja veelgi raskemaks osutub kahe erineva kultuuriga organisatsiooni sisuline ühendamine. See tähendab näiteks ühist uudistetoimetust. Sellelegi kohale on kaks tugevat kandidaati: ETV-st Andres Kuusk ja Eesti Raadiost Hanno Tomberg.
Kuidas jaotuvad tulevases ringhäälingu juhatuses n-ö tele- ja raadioinimeste kohad, ei ole veel selge, kuid juba praegu on tegemist suure lööminguga.
Kuna praegune ETV juht Ainar Ruussaar ei kandideeri, siis on ETV positsioon justkui nõrgem, ehkki eelarves on raha rohkem. Kui Allikmaa saab etteotsa, siis ilmselt ei hakka ta kiusu ajama Valneriga, kes jääb raadio programmijuhiks. Tulevase ringhäälingu arengu võtmeküsimuseks võib osutuda aga see, kes hakkab tegema televisioonis sisulist tööd. Praegu selles ametis olev Andres Arro on suhteliselt tundmatu ja jäänud tahtlikult Ruussaare varju.
Allikmaa tunnistab, et kahe erineva kultuuriga kollektiivi ühendamine ei ole kerge, ja pakub oma retsepti: tuleb inimestega korduvalt silmast silma vestelda ja selgeks rääkida, mille nimel tööd tehakse. “Üks ja väga oluline väärtus on usaldus.”
Kolmandaks – uus maja. Valner ei poolda uue maja ehitamist kusagile “kõnnumaale“, nagu ta ütleb. “Võib-olla on see linnaarenduslikult hea käik, veab selle kandi arengu üles, kuid sisuliselt ja ka finantsiliselt täiesti veel läbimõtlemata ning toores plaan,“ räägib Valner. Tema toetab hoopis juurdeehitust stuudiote näol raadiomaja õuele, nn uue raadiomaja remonti ning üürnikest tühjendamist ja vana raadiomaja säilitamist.
Andres Jõesaar on aga risti vastupidisel seisukohal: alternatiivi uuele majale linna ääres ei ole. Esiteks ei luba Tallinn raadiomajale vajaliku suurusega maja ehitada ja teiseks oleks see tänapäeva nõuetele vastava tele- ja raadiokompanii jaoks optimaalne lahendus.
Allikmaa koliks linnast välja: sellele ei ole alternatiive. Tegelikult käib juba uue maja rahvusvaheline konkurss, mille tulemused selguvad augustis. Alles siis saab öelda, mis ehitus tegelikult maksma läheb. Ruussaar ütleb vaid, et praeguste hindade puhul saab vanade majade müügist u 700–800 miljonit krooni. Kui palju uus maksma läheb – Ruussaar kehitab õlgu…
Ainar Ruussaar eitab mõjutamist
•• Ehkki paljud arvavad, et Eesti Televisiooni juhil on “punane telefon” otseühendusega Stenbocki majja, ei pea see paika.
•• Ruussaar lükkab ümber väited, nagu sekkuks võim ETV töösse.
“Kui ei ole kriitilist aega, siis ei ole ei praegune ega ka eelmine võim meiega eriti suhelnud. Küll muutus asi kardinaalselt nn pronksikriisi aegu,“ ütles Ruussaar. Nimesid nimetamata loetleb ta mitu ideed ja projekti, mis poliitikutel pähe tulid: suurendage venekeelsete uudiste mahtu ja tihedust igale täistunnile, tehke kolmeks päevaks eraldi venekeelne TV-kanal, õhtul tuli kõne, kus nõuti järgmise päeva lõunaks sadat DVD-d sündmuste kohta Tallinnas 26. aprilli öösel jne. Oli igasuguseid fantaasiaid, mille kohta Ruussaar ütleb kokkuvõtvalt: valitsusel puudus üldse meediaplaan, tegeldi tulekustutamisega.
