Eestikeelsel ringhäälingul ei ole Narvas elujõudu
Augusti alguses läheb Soome YLE televisiooni hommikuprogramm kahel päeval eetrisse Narvast ja Narva-Jõesuust. Eesti Televisioon ei ole teinud viimastel aastatel ka oma suveprogrammide raames Narvast ühtegi otselülitust.
Kui jätta kõrvale Ago Gaškovi ja Jaak Eelmäe tänuväärne töö Virumaa, sealhulgas ka Narva sündmuste kajastamisel Eesti Televisiooni uudistes ja teistes programmides, siis rahvustelevisiooni jaoks Eesti suuruselt kolmandat linna justkui polekski olemas.
Kord suve jooksul satub siia “Laulge kaasa!”, harva tehakse mõni saatelõik narko-, integratsiooni- ja Kreenholmi probleemidest.
Tõsi, dokumentalistid satuvad siia tihedamalt, kuid nemad pole riigitelevisiooni palgal, nemad toodavad ja müüvad oma saateid kõigile soovijatele.
Telejaamadest näeb Narvas antenniga kolme Eesti kanalit, suurelt oma digitelevisiooni paketti reklaamiv Zoom TV ei ole piirilinnas nähtav. Vestluses nimetatud firma juhiga selgus, et suuruselt kolmas linn ei väljendu mingil moel firma leviala laiendamise kavades.
Elujõulisem venekeelne raadio
Raadiojaamadest kuuleb kolme eestikeelset ja ühte venekeelset riigikanalit, lisaks mitut venekeelset kommertsjaama. Oma stuudio on riiklikul raadiol Narvas ja Jüri Nikolajevi uudislood jõuavad siiski suhteliselt tihti kogu Eesti kuulajateni.
Eestikeelsed kommertsraadiojaamad ei taha Narva tulla, samas ei ole riik teinud midagi reaalset selleks, et nad Narvas lõpuks siiski kostaksid.
Geograafilistel põhjustel (Narva on nagu 40-kilomeetrise poolsaare tipp, mis sirutub kaugele itta, temast lõuna pool kuulajaid pole, Kohtla-Nõmme saatemasti ja Narva vahele jäävad Sinimäed, mis teevad otselevi võimatuks) tuleb kuuldavaks saamiseks Narva omaette saatja püstitada, mis tähendab aga kulusid.
Nii ongi kultuuriministeeriumi ringhäälingulubade komisjon kuulutanud välja konkursse lainepikkuste kasutamiseks, neid soovivad aga saada ainult venekeelsed jaamad.
Väidetavalt on probleem seadusandluses, mis ei võimalda teha regionaalpoliitiliselt olulisi soodustusi eestikeelsete jaamade omanikele. Samas pole kuulda olnud, et seda seadus-andlikku finessi oleks püütud lahendada.
