Ülikooli pürgijad valivad raha
Mitu suuremat Eesti ülikooli on lõpetanud avalduste vastuvõtmise riigieelarvelistele kohtadele, võimaldades anda hinnangu selle kohta, millistele erialadele tunglevad sisseastujad kõige rohkem.
Tehnikaülikooli veel viimasel tunnil avaldust viinud Evelin esitas avalduse majandusteaduskonda, bakalaureuseõppe ärindusse, mis oli üks tehnikaülikooli populaarsemaid erialasid. “Kuna ärindus mind huvitab ning ka pere suunas just sellele alale, saigi otsus selle järgi tehtud,” põhjendas neiu valikut.
Eile, paar tundi enne lõppkellaaja kukkumist, oli tehnikaülikooli esitatud 8387 avaldust. Kõige rohkem avaldusi esitati majandusteaduskonda (1731), kuid populaarsed olid ka ehitusteaduskond (1289) ja infotehnoloogia (1100). Ka magistriõppes oli populaarseim valik majanduseriala (501). Riigieelarvelistele õppekohtadele võtab TTÜ sel aastal vastu 2171 üliõpilast.
Hulgaliselt on ka neid koolilõpetajaid, kes kandideerivad erinevatesse ülikoolidesse mitmele erialale – põhjuseks on kas kindla eelistuse puudumine või üritatakse nõnda tagada kindlustunnet, et kuhugi ikka sisse saadakse.
Viimsi keskkooli medaliga lõpetanud Kadri kandideeris hasardist pea kõikidesse võimalikesse ülikoolidesse, et lihtsalt näha oma taset. “Ega ma täpselt veel ei tea, kuhu õppima lähen. Tahaks välismaale tööle minna ja laulmist õppida, aga pere ootab ülikooli astumist”, tunnistas Kadri muretult.
Samuti Viimsi keskkooli lõpetanud Ingvar oli seevastu täiesti kindel oma eelistuses minna õppima Tartu ülikooli riigiteadusi. “Kui silme ees kindel siht, kelleks tahan saada, siis ei heiduta ka see, et õpingud tuleb kinni maksta oma taskust,” leidis Ingvar. Närvipinget erialavalikul Ingvar ei tunne, sest Tartu ülikooli lävendisüsteem võimaldas kohe peale riigieksamitulemuste saabumist välja selgitada, millisele erialale on üldse võimalik sisse saada ning andis aega valikuid kaaluda.
Tartus sotsiaalteadused
Sisseastumiseksameid on vaja sooritada alla pooltel (umbes 40%) Tartu ülikooli bakalaureuseõppe õppekavadel. Sisseastumiseksamitele tehti kokku 3352 registreeringut, neist 1418 akadeemilisele testile. Akadeemiline test on populaarne, sest üle 80 punkti saavutanud võetakse vastu vabalt valitud õppekavale, üle 40 punkti saanud võivad kandideerida sotsiaalteaduskonda, kui nad on sooritanud ka erialakatse.
Sarnaselt eelmise aastaga registreeriti kõige rohkem sotsiaalteaduskonda sisseastumiseksamitele tulijaid: ajakirjanduses ja suhtekorralduses 332, psühholoogias 302, riigiteadustes 254. “Kui palju reaalselt inimesi ka eksamitel on käinud, selle kohta meil esialgu andmed puuduvad,” selgitas Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo.
Karo tõdes, et erinevalt teistest ülikoolidest võtab Tartu ülikool vastu avaldusi vaid neilt, kes tõesti õppima asuvad, sest puudub konkursisüsteem. Kuna avalduste esitamine on alles alguses, ei osanud Karo sisseastujate hulka nimetada.
Samal ajal tunnistas Karo, et noorte erialavaliku trendid on aastaid Tartu ülikoolis endised, populaarsemad on majandus, õigusteadus ja psühholoogia. ”Loodame siiralt, et järjest rohkem noori asub õppima reaal- ja loodusteadusi ning pedagoogikat,” lisas Karo.
Kommentaar
Peeter Kreitzberg, riigikogu liige ja endine haridusminister
Kes ei tahaks olla Sõõrumaa?
Viimastel aastatel valivad noored erialasid järjest enam moe järgi, minnes õppima majandust ning ärindust. Ühe põhjusena näen avalikkuse loodud müüti rikkast ning edukast ärimehest. Kes siis ei tahaks olla Urmas Sõõrumaa!
Kui kuuleks ning näeks rohkem lugusid edukatest ja tublidest inseneridest või õpetajatest, võiksid väärtushinnangud ka muutuma hakata.
Minu hinnangul tunnevad noored praegu puudust professionaalsest karjäärinõustamisest.
Olen ka nõus inimestega, kes leiavad, et riiklik tellimus võiks n-ö pehmetele erialadele olla praegusest mõnevõrra väiksem.
