Iisaku muuseum tutvustab poluvernikute kultuuri
“Püüame inimestele selgeks teha, kes üldse olid poluvernikud, sest tänapäeval nimetatakse poluvernikuteks vääralt ka peipsivenelasi ning vanausulisi,” selgitas unikaalse näituse üks koostajaid Anne Nurgamaa.
Poluvernik on venelaste ja vadajalaste segunemisel Eestis tekkinud rahvakild. 11. sajandi Iisaku kandi külade esimesteks asukateks olid vadjalased. Alates 13. sajandist saabus aina enam venelasi, kes segunesid vadjalastega, pannes nii aluse poluvernikute kultuurile.
“Sõna poluvernik, vahetevahel ka poluverstsik, tuleb venekeelsest sõnast poluverujuštši ehk poolusklik, sest poluvernikud võtsid küll omaks luteri usu, aga pidasid samal ajal kinni paljudest vene tavadest, kas või vene kombel risti ettelöömine,” selgitas Nurgamaa.
Hävinud kultuur
1821. a kirjutas Maarahwa Näddala-Leht, et Iisaku kihelkonnas on muist rahvast poluweerikud ehk pooleusulised, kes on küll meie usku, aga kannavad vene rõivastust ning räägivad vene ja eesti keele segakeelt, kannavad ristikesi kaelas, löövad venelaste kombel risti ette ja panevad vene kirikusse sattudes pühakujude ette küünlaid. Muidu olevat ajalehe sõnul tegemist hea ja tasase rahvaga.
Iisaku näitusel on talletatud eesti-vene segakeelt kõnelenud rahvakillu ajalugu ja etnograafia. Kõige uhkem eksponaat on spetsiaalselt Iisaku muuseumi tellimusel valminud poluvernikute pulmarahvariiete komplekt.
Praeguseks on Iisaku kihelkonna poluvernikute kultuur praktiliselt hävinud, nad eestistusid eelmise sajandi jooksul.
