Põhja-Korea peatas sealse tuumaarsenali täiustamise
Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juht Muhammad al-Baradai nimetas tuumarelvadele materjali tootva Yongbyoni reaktori sulgemist “sammuks õiges suunas.” Tema sõnul kinnitas ÜRO kümneliikmeline inspektorite meeskond, et P’yongyangi teade reaktori seiskamisest vastab tõele.
Ent kergendusohe jääb esialgu õige hillitsetuks. Reaktori peatamine oli vaid esimene samm Põhja-Korea tuumaprogrammi lammutamise suunas. Ning P’yongyang pole kuidagi märku andnud, nagu oleks tal tõepoolest kavas aatomipommidest loobuda – isegi kui on seda lubanud.
Yongbyoni reaktor seisis lääneriikide survel ka aastatel 1994– 2002. Ent siis paljastas USA, et Põhja-Korea oli arendanud oma tuumarelvastust salaja.
Häbitundmise ning patukahetsuse asemel reageeris P’yongyang järsult. Ta astus välja tuumarelvastuse piiramise lepingust, kihutas minema ÜRO inspektorid ning taasalustas pommimaterjali rikastamist. Kulminatsioon jõudis kätte eelmise aasta oktoobris, kui Põhja-Korea korraldas ülejäänud maailmale vilistades oma esimese tuumakatsetuse, tõestades relva olemasolu. Maa-alust tuumapea lõhkamist ei vääranud kuidagi asjaolu, et veel 2005. aastal oli P’yongyang kirjutanud alla lubadusele programm peatada ning naasta tuumakatsetuste keelustamise lepingu juurde.
Tollal uskusid eksperdid, et P’yongyang võib olla suutnud toota veel kõige rohkem paarkümmend pommi. Nii jätkusid jõudemonstratsioonile vaatamata katsed Põhja-Korea relvastumistuhinale piir panna.
Väljapressiv taktika
Käesoleva aasta veebruariks laskiski P’yongyang end Jaapani, Hiina, Venemaa, USA ja Lõuna-Korea läbirääkijatel veenda, et reaktor tuleb siiski peatada. Vastutasuks lubasid ülejäänud osapooled talle 50 000 tonni naftat kohe ning veel 950 000 tonni juhul, kui Põhja-Korea lammutab oma programmi lõplikult.
Läbirääkimiste USA esindaja Christopher Hill ei lasknud ajakirjanikele antud kommentaarides suurt rõõmu välja paista. Tema kirjeldusel saab iga järgnev samm olema eelnevast üksnes raskem.
Nii nagu tuumakatsetuse korral, on Põhja-Korea näidanud end korduvalt võimelisena varasemaid kokkuleppeid külmalt prügikasti heitma. Esialgu pidi ta Yongbyoni reaktori seiskama juba aprillis, kuid see tähtaeg möödus, ilma et keegi oleks liigutanud tuumakatla tuleltvõtmiseks sõrmegi. Tõsi, erinevalt praegusest ei kiirustanud tollal keegi talle ka naftat saatma.
Tuumatehing
Kütus pommi vastu
Lepingu tingimused
•• Põhja-Korea on kohustunud sulgema ning pitseerima Yongbyoni reaktori ning muutma kasutamiskõlbmatuks kõik ülejäänud tuumarajatised.
•• P’yongyang lubab riiki tagasi rahvusvahelise aatomienergia agentuuri inspektorid, kes lubadusest kinnipidamist kontrollivad.
•• Juba 2005. aastal kohustus Põhja-Korea tuumaprogrammi lammutama, kuid korraldas sellele vaatamata tuumakatsetuse.
•• Juhul kui Põhja-Korea lubadused täidab, annavad ülejäänud läbirääkimispartnerid talle miljon tonni kütust.
•• “Sobival ajal” arutatakse ka Põhja-Korea nõudmist saada vastutasuks ohutu kergeveereaktor.
