Jägala linnamäel uuritakse Eesti suurimat linnust
Tallinna lähedal Jägala hüdroelektrijaama kõrval neemikul asuval linnamäel toimuvad juba teised arheoloogilised väljakaevamised, mille eestvedajaks on kohalik sõpruskond, kes soovib vähe tuntud linnuse varjusurmast välja tuua.
“Tundus kuidagi solvav, et Eesti kõige suurema linnuse ja isegi tema dateeringute kohta polnud veel hiljuti täit selgust,” põhjendas läheduses elav Janek Šafranovski mõne aasta eest tuttava arheoloogi poole pöördumist. “Kuna naaberkülas elav sõber sai kinnistu vallalt arendamiseks koos linnusega, mida tuleb korras hoida, tekkis mõte midagi põnevat ja südamelähedast ette võtta,” ütles Šafranovski, kelle sõnul Jägala linnust laiemalt ei teata.
Mehed otsustasid luua Jägala Linnamäe MTÜ ning 2005. aastal korraldati nende finantseerimisel linnusel esimesed väljakaevamised. “Kogusime vahepeal natukene rasva ning nüüd jõudsime teisteni, kuid esmajärjekorras tuleks võimas linnamägi puudest ja võsast puhtaks teha,” nentis Šafranovski.
Edaspidi loodab mees ka eurotoetustele ning pikemas perspektiivis võiks kunagise vallikonstruktsiooni mõnes sobilikus kohas rahvale vaatamiseks uuesti üles ehitada.
“Eks ta on minusugusele ajaloohuvilisele üksjagu põnev, sest puhkuse ajal mööda maailma tuulamise asemel võib tegelikult kodus hoopis huvitavam olla,” leidis Šafranovski. Selle hobiga tegelemine pole jõukohane siiski kõigile inimestele, kuid ·afranovski partneriks on kinnisvaraärimees Priit Pihelpuu ning sel aastal toetas kaevamisi ka Kalev Järvelill.
Väljakaevamisi juhendava Tartu ülikooli magistrandi Mari Lõhmuse sõnul on Jägala linnusel kaks ehitusetappi. “Ilmselt rajati siia puiduga kindlustatud valliga linnus juba kaks sajandit enne Kristust ja see põletati tõenäoliselt maha esimese sajandi paiku. Sellest annab aimu varasematel kaevamistel välja tulnud tugev põlengukiht,” lausus Lõhmus.
Vanale vallile on 6.-7. sajandil peale kuhjatud liiva, mis omakorda toestati paekividega. “Hetkel pole märke, et linnus oleks muistse vabadusvõitluse aegadesse välja ulatunud, ning siiani pole andmeid ka selle kohta, mis kahe etapi vahepeal või hiljem toimus,” märkis Lõhmus.
Leide on kasinalt
Arheoloogiliste kaevamiste eesmärk on valli konstruktsiooni kohta täpsema info hankimine, dateeringute täpsustamine ning linnusest ja selle ümbrusest võimalike asulakohtade leidmine.
Seni pole arheoloogid veel varasema linnusekihini välja jõudnud ning suhteliselt kasina leiumaterjali hulgas esineb peamiselt 6. ja 7. sajandi keraamikat.
“Püüamegi välja selgitada, kas varasem ehitusetapp hõlmas kogu praegust linnusevalli või oli mõnevõrra väiksem, sest linnuse valliga ümbritsetud õueala suurus on ligi kolm hektarit,” selgitas Lõhmus.
2005. aastal oli üks põnevamaid leide rauast nooleots, millel Eestis vasted seni puuduvad, kuid paralleele esineb 6.-7. sajandi Skandinaaviast.
Vähe uuritud linnamägi
•• Jägala Jõesuu linnamägi on oma kolmehektarise õuepindalaga Eesti suurim linnus, mis oli põhjaküljelt madala valli ja kraavi ning mujalt järskude nõlvadega kaitstud. “Baltisaksa amatöörarheoloog Adolf Friedenthal käis juba 1890-ndatel siin kaevamas, aga sellest pole erilisi jälgi maha jäänud,” ütles arheoloog Mari Lõhmus.
•• 1920. aastal uuris linnamäge Artur Leopold Spreckelsen, kes eristas linnuseehitusel kaht etappi. “Tema seostas esimest viikingiajaga ehk 9. sajandiga ning teist muistse vabadusvõitluse perioodiga 13. sajandi alguses,” rääkis Lõhmus. Linnamäe lääneosas avastas ta neoliitilise kultuurikihi koos arvukate nöör- ja kammkeraamika leidudega, mis pärinevad praegusel hinnangul isegi neljandast aastatuhandest e.m.a. Välja tulid ka kividest laotud koldeasemed, mis asetsesid tõenäoliselt omaaegsetes elamutes.
•• Muistis sai tugevasti kannatada 1922. aastal Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisel.
•• “1990. aastatel tehti siin elektrijaama taastamise tõttu veel väiksemaid arheoloogilisi uuringuid, kuid 2005. aastal toimusid ühed esimesed teaduslikud kaevamised,” lausus Lõhmus, kelle sõnul jätkub uurimisel tööd veel pikaks ajaks.
