Lapsed ja noored täidavad uue eluga linna jaamahooned
Järgmisel nädalal kuulutab Tallinna spordi- ja noorsootööamet välja riigihanke, et avada Järve jaamahoones kevadel noortekeskus. Jaamahoonesse tuleb projekti kohaselt avatud noortekeskus, kus on ühendatud vaba aja veetmise võimalused ja infokeskuse funktsioonid.
Spordi- ja noorsooameti juhataja kohusetäitja Rein Ilvese sõnul jääb vähemalt kuni 2009. aasta lõpuni hoone ühte ossa Eesti Raudtee (ER) oma juhtimiskilbiga. Amet hoolitseb ka raudteele jääva osa eest, kuhu ehitatakse lisaks tualettruum. “Hoones on suurte ümberehituste tegemine väga keeruline, sest hoone kuulub muinsuskaitse alla,” selgitab Ilves. “See on ER-i poolt igati kena Ïest, et hoone linnale kasutada anti,” tõdeb Ilves.
Plaani järgi tahetakse noortekeskus avada järgmise aasta kevadel. Kohapeal hakkab olema noorsootöötaja, tekib ringiruum, mängude ja arvutite kasutamise võimalus.
Lilleküla-Keila raudteeliini ääres asuvatest jaamahoonetest on Nõmme linnaosavalitsus rakenduse leidnud Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla jaamahoonetele. Neist Rahumäe ja Kivimäe omades tegutsevad mängujaamad ehk laste päevahoiukeskused.
Mängujaamas saab mängida
Kivimäe mängujaamas saavad eelkooliealised lapsed septembrist maini koos vanematega mängimas käia. Nõmme linna-osavalitsus ostab seal lastehoiuteenust MTÜ-lt Midrimaailm ja neil algab kohe viies hooaeg. Iga päev külastab seda mängujaama u 20 last. Lisaks saavad vanemad vajadusel eriharidusega pedagoogilt ka kasvatusalast nõustamist.
Rahumäe mängujaama oodatakse puudega lapsi, kogu mängujaama tegevus toimub samuti kogenud pedagoogi ja assistendi juhendamisel. Iga lapsega tegeletakse individuaalselt, tema omapära ja suhtlemisvõimalusi arvestades.
Pääsküla jaamahoones on end Nõmme linnaosavalitsuse toel sisse seadnud Nõmme eakate päevakeskuse Pääsküla filiaal. Hiiu jaamahoone on munitsipaalomandis, kuid renditud toidukauplusele. Ainus Nõmme piires asuv kasutuseta jaamahoone asub Laagris.
Tallinna piires asuvatest jaamahoonetest on kurvas seisus veel Tondi – selle vastu on huvi tundnud mitu organisatsiooni, kuid arendustegevus on takerdunud muinsuskaitsenõuete taha – ja Laagri, mille omandki on ebaselge. Mõlemad ootavad kinnilöödud akendega oma aega.
Mõnes hoones veel tehnika
•• Tallinn-Väikse ja Liiva jaamahoone kuuluvad veel raudteele ning mõlemas on praeguseni jaamade juhtimiseks vajalikku tehnikat. “Mõlemast jaamahoonest on väike osa ka ootesaal. Kui ikka talvel lööb 15–20 kraadi pakast, siis teeme uksed lahti ja laseme rahva sisse,” räägib Edelaraudtee Halduse AS-i juht Neddy Kramer.
•• Tema sõnul on pikalt peetud läbirääkimisi Tallinn-Väikse ajaloolise jaamahoone tuleviku üle ja praegu on raudteefirma algatanud ka ümbruskonna detailplaneeringu.
•• “Sealsest ümbruskonnast on saamas kesklinna kvartal. Oleme algatanud detailplaneeringu, et saada teada, mida linn tahab seal tulevikus näha. Kui ümbruses jätkub kinnistute areng, siis plaanime viia jaama funktsiooni hoonest välja. Mina teeks seejärel ideekonkursi, mis võiks hoonest edasi saada,” kirjeldab Kramer.
•• Liiva jaam on Edelaraudteel kasutuses jaama funktsioonide täitmiseks, selles asuvad jaama juhtimise seadmed ja jaamakorraldaja ruumid, samuti kaubakontor, kus tegeldakse dokumentidega.
